Närvis börsid ja kallimad hinnad

22. juuni 2018, 06:00
USA president Donald Trump.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180622/BORS/180629904/AR/0/AR-180629904.jpg
Ainult tellijale

USA administratsiooni kehtestatud ja plaanitavad tariifid on suurendanud turgudel ebakindlust ning mõjutavad analüütikute hinnangul eelkõige USA tarbijaid, kes peavad kaubandustüli kinni maksma.

Ärge kartke, kinnitas Hiina keskpank investoritele teisipäevase ulatusliku turulanguse peale, keskpank on valmis rahapoliitikat turgude rahustamiseks põhjalikult kasutama. Börsi volatiilsus on suuresti sentimendi mõjutatud ning Hiinal on “ruumi kõiksuguste kaubanduspingetega hakkama saamiseks,” ütles Hiina keskpanga kuberner Yi Gang teisipäeva õhtul.

Languse põhjustas Trumpi teade, et 10protsendilist tariifi kaalutakse kuni 400 miljardi dollari ulatuses Hiina importkaupadele. Shanghai indeks langes teate peale 3,8 protsenti, jõudes tasemele, kus viimati oldi 2016. aastal.

Langus pühkis Hiina turult 406 miljardit dollarit. Jaanuarikuistest tippudest on kaotus enam kui 1,6 triljonit dollarit. Veel üks taoline langus viiks Hiina börsiväärtuse Jaapanist madalamale, kolmandale kohale. Turuvolatiilsuse ajal peetakse Jaapani jeeni turvasadamaks, kuhu raha paigutada.

Turgudel suurem teadmatus

“Seoses kaubandustariifidega on määramatust selgelt rohkem kui kaks või kolm kuud varem,” kommenteeris Luminori investeerimisnõustamise juht Anton Skvortsov.

“Mida kauem kestab mõõduvõtmine jõuliste kaubandusläbirääkimiste raames ja mida rohkem on sellesse tõmmatud osalisi, seda rohkem jahutab kasvav määramatus muidu suhteliselt optimistlikku ettevõtete kindlustunnet suurmajandustes. Ettevõtete kindlustunde kõrval on sel potentsiaalselt negatiivne mõju investeeringutele, mis täna on siiski veel tagasihoidlik.”

Investorid on seni kaubandussõja eskaleerumise riske ignoreerinud ja hinnalangus on jäänud väga tagasihoidlikuks, nii aktsiaturgude kui ka võlakirjade puhul. “Üks põhjus on kindlasti suurmajanduste (sh USA) tugev majanduskasv ja ootus, et laiapõhjalise kaubandussõjani ei jõuta. Turgude ootus on pragmaatilist laadi, et mingis faasis jõutakse paratamatult kokkuleppeni,” ütles Skvortsov.

Hiina-USA kaubandusdefitsiidi vähendamine ning reeglite paika panemine on kahtlemata kasulik mõlemale poolele. “Riskid on seniks aga üleval ja sellega tasub arvestada. Paanikat turgudel täheldada ei ole, kuid määramatus kahjustab investorite meeleolu ning suurendab närvilisust. Seetõttu võib oodata ka kõrgemat volatiilsust finantsturgudel, kui investorid reageerivad kaubandussõjaga seotud uudistele,” kommenteeris Skvortsov.

Paisutatud mured?

“Ma ei ole liialt mures,” ütles Aviance Capital Managementi investeeringute juht Chris Bertelsen Wall Street Journalile. “Kui tuleb välja, et tegu on 1930. aastate sarnase suure kaubandussõjaga, siis ma eksin. Kuid see on risk, mille ma olen valmis võtma.”

Mõned ökonomistid ja tippjuhid leiavad, et täiemahuline kaubandussõda on veel välditav. Investeerimispanga Goldman Sachsi juht Lloyd Blankfein leiab, et Trumpi ähvardused on rohkem läbirääkimistaktika. „Kui tahaksid läbirääkimispartnerile enda tulejõudu näidata, siis see on see, mis sa teeksid,“ ütles Blankfein Bloombergile. „Ma kahtlustan, et me ei taha enda majandusi hävitada.“

Aina suurenevad ähvardused president Trumpi poolt kinnitavad tema kindlust, et Washingtonil on võitluses paremad kaardid, kirjutab Wall Street Journal. Samuti on ta enda sõnul valmis USA ettevõtjate surveks, kui need peaksid Hiina löögi alla sattuma.

“On ikka sõda küll, oma metoodika poolest ka,” kommenteeris aga ettevõtja Raivo Vare. “Üks ründas, Hiina pani vastu, USA pani järgmise, Hiina pani vastu. USA pani Kanadale ja ELile ära, nemad panid vastu. Kui see ei ole sõja viis asju ajada, siis mis see veel on.”

“Ja kõik need asjad toimuvad väga omapärases olukorras, kus kasutatakse ülemaailmse kaubandusorganisatsiooni WTO mängureeglistiku n-ö väga halli ala, mis seondub rahvusliku julgeolekuga,” ütles Vare.

Selle aasta esimeses pooles on Hiina investeeringud USAsse oluliselt langenud. Esimese poolaasta jooksul on Hiina ettevõtted investeerinud 1,8 miljardi dollari eest, mis on võrreldes mullusega enam kui 90 protsendi võrra vähem ning ühtlasi viimase seitsme aasta madalaim tase, kirjutab Bloomberg.

Ühe häda võib aga olla teise õnn ning luua võimalused Euroopa ettevõtetele. „Maailm on ägedas konkurentsivõitluses ja kui üks langeb ära, siis on teisel võimalus,“ ütles Vare. Praegu hoiavad Euroopa ettevõtted Hiina turust tugevalt kinni, kuigi nad on USA ettevõtetega sarnases survestatud olukorras. „Ma üldse ei imesta, kui pärast seda suvist sõjakampaaniat hakkavad Euroopa ettevõtete tippjuhid Hiinasse järjest tormama.“

USA-le aina valusamad tariifid

Valge Maja on tariifidega jõudnud omamoodi valuläveni. Kõik tariifid, mis edaspidi Hiina kaupadele kehtestataks, lööks aina enam tavalise tarbija rahakoti pihta. Hiina ekspordib USAsse põhiliselt tarbekaupu, samas Hiinasse saadab USA suuremas osas toormaterjale ja kaupu, mis lõpptarbijani otse ei jõua. USA poolt viimasel tariifideringil 50 miljardi dollari ulatuses sihitud üle 1100 kauba olid enamasti määrdeõlid, küttekehad ja muud tarbed, mis keskmise tarbija ostukärusse tihti ei satu.

Järgmisena satuks tariifide alla lõpptarbijate tooted, suurim grupp nende seast on telefonid. Ligi 70% kõigist nutitelefonidest valmistatakse Hiinas, sealhulgas pea kõik Apple’i telefonid, mida valmistab Foxconn Technology Group.

Kui USA seab Hiinast tulevatele telefonidele tariifid ning Hiina vastab sellele USAst tulevate komponentide maksustamisega, peab Apple kas lisakulu kasumist võtma või ostjatele kõrgema hinna kehtestama. Kui mälukiipide hinnad eelmisel aastal Apple’i jaoks tõusid, võeti lisakulu ostjate taskust. Saksa luksusautode tootja Daimler on juba teatanud, et nende selleaastane kasum tuleb tariifide tõttu madalam.

 

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. June 2018, 16:32

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing