Miljon on eilne päev: õpi miljardäride investeerimisnippe

06. juuli 2018, 06:00
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180706/BORS/180709840/AR/0/AR-180709840.jpg
Ainult tellijale

"Pea investeerimisega hoogu, olgu vähem, aga parem," õpetas investor Toomast Investeerimisfestivali peaesineja, Taani investor ja We Study Billionaires – The Investors Podcastide (TIP) looja Stig Brodersen.

Harvardis finantsökonoomikat õppinud ja kauplejana tegutsenud Stig Brodersen on praegu tuntud ingliskeelsete podcast'ide tegijana, kuhu tal õnnestub rääkima saada maailma rikkamaid investoreid. Ka Eestis on TIP-podcast'idel oma fänkond tekkinud. Ja seda hoolimata sellest, et ta peab oma valitud teekonda – väärtusinvesteerimist – nii igavaks asjaks, et „sellest igavamat ikka annab leida“.

Ellu jäävad kiired muutujad

Sealjuures on paradoksaalne, et tema enda elu väärtusinvesteerijana on kõike muud kui igav: reisimised, esinemised ja kohtumine miljardäridega, kes talle väärt nõu jagavad. Parim õppetund, mida ta on miljardäridelt saanud, puudutab mitte raha, vaid hoopis käitumist. „See on see viis, kuidas nad end üleval peavad. Edukad inimesed näevad maailma teisiti ning on üldiselt tagasihoidlikud. Ühtlasi teavad nad, et võivad eksida ja on oma puudustest teadlikud. Ja nad oskavad uute tingimustega kiiresti kohaneda,“ rääkis Brodersen.

Kiiret kohanemisvõimet peabki ta üheks uue aja väljakutseks, sest vana töömudel on suremas. „Ma arvan, et me näeme aina rohkem sporditiimi-laadseid ettevõtteid, kus töötajad tulevad projektiks kokku ja nad peavad lühikese aja jooksul hästi häid tulemusi näitama, muidu nad vallandatakse,“ rääkis Brodersen tulevikuvisioonist. Seetõttu peab ta kõige olulisemaks, et inimesed omandaksid juba varakult oskuse omandada uusi oskusi, et konkurentsivõimet säilitada. Sama kehtib ka investeerimisel.

Turg on ülehinnatud – aga kuhu siis veel raha panna?

„Mõned ütleksid, et investeerimiskeskkond on hea, sest aktsiad on pikalt rallinud,“ mõtiskles Brodersen ja lisas, et tema hinnangul on turud siiski tugevalt ülehinnatud. Kuid ajal, mil intressimäärade tõusuga aina enam arvestama peab, kaubandussõda lõõmab ja poliitilised riskid süvenevad – kas siin on üldse mõtet investeerida? „See on raske küsimus. Ma ütleksin, et see pole hea investeerimiskeskkond. Aga ma ütlesin sedasama ka 2015. aastal ja mis juhtus aktsiatega? Need rallisid. Aktsiad on kallid, aga nad olid kallid ka varem. Ja keskpankadel pole enam nii palju võimalik turgudele anda kui varem. Turgudelt võetakse tasapisi nüüd iga kuu ära 60–80 miljardit dollarit ja on raske uskuda, et tõesti mitte midagi sellest ei muutu,“ rääkis Brodersen.

Survet tunnevad tema sõnul paljud professionaalsed investorid, kuid samas hoitakse 100 protsenti oma varadest ikka veel turul – sest mida muud üle jääb? Kust siis tootlust üldse saada? Ja mida ütleks fondijuht kliendile, kui ta portfelli rahas hoiaks? Seda saab ilma fondijuhile maksmata inimene teha ka ise.

„Praegu on küsimus selles, kuidas ma saan oma raha kaitsta, mitte see, kuidas võimalikult kiiresti raha kasvatada. Sa saad ikka kasvatada, aga siin on rohkem riski kui mõni aasta tagasi,“ sõnas Brodersen ja lisas, et tema ise proovib portfelli kaitsta kinnisvarainvesteeringutega. Ja ta vaatab teisi regioone – näiteks Aafrikat ja Indiat. „Ma tean, et see kõlab hullumeelselt, aga Aafrika aktsiatest rääkimine on sama, mis Euroopa aktsiatest rääkimine – Hispaania ja Eesti aktsiad ei ole ühesugused. Pigem on küsimus selles, et kus ma leian väärtust.“ Brodersen ütles, et aktsiainvestoritel on sageli eelarvamus koduturu suhtes – arvatakse, et koduturul on neil eelis, et seal on kindlam olla. Kuid miks? „Sa võid investeerida nendesse paarikümnesse Eesti ettevõttesse, aga mis väärtust sa sealt saada loodad? Kui aktsia hind tõuseb 2%, siis tuleb geograafiast kaugemale vaadata.“

USA turgu oma koduturuks pidav Brodersen on strateegia selgeks mõelnud hoolimata sellest, kas tuleb kriis või mitte: “Ma arvan, et väärtusinvesteerimise puhul näed sa ikkagi viisakat kasvu, isegi kui sealt ei tule sellist kahekohalist kasvu, millega me viimasel ajal harjunud oleme.“ Oma portfelli on ta kogunud vaid kümmekond ettevõtet ning aastas ta üle paari tehingu ei tee. „Väärtusinvesteerimine on niisama huvitav kui vaadata, kuidas värv seina peal kuivab. Kui sa seda protsessi ei naudi, siis pole see lihtsalt sinu jaoks,“ ütles ta.

Lihtsus pole häbiasi

Taani enda aktsiaturgu peab Brodersen üheks suhtarvude järgi maailma kalleimaks ja kuigi paljud investeerivad, siis pigem minnakse pensionifondidesse, indeksfondidesse, ETFidesse. Aktsiatesse sisenemine, eriti kui see tähendab väärtusinvesteerimise puhul näiteks ettevõtte tegeliku väärtuse hindamist, on väga ajamahukas. „Taanis on pigem nii, et mõeldakse “ma tahaksin ka kuidagi aktsiaid“, aga ei räägita sellest, kas näiteks indeksfond või aktsia on mõistlikul hinnatasemel, milline on võimalik kõige halvem ja kõige parem stsenaarium,“ kirjeldas Brodersen kaasmaalaste suhtumist. „See pole halb. Ma arvan, et indeksfond on parim lahendus 98% investorite jaoks. Kõik oleneb sellest, kuidas sa end iseloomustad, kuidas talud riski. Ja turgu lüüa on väga, väga raske, kui oled üheksast viieni tööl nagu enamik meist. Nii et indeks on tegelikult väga hea valik.“

Alustavale investorile soovitab ta meeles hoida, et turg ei ole loodud ratsionaalsete investorite jaoks. Seal liigub palju emotsioone.

Fänni äriidee

Stig Broderseni portfelli konkurentsitult suurim positsioon on Warren Buffettile kuuluva Berkshire Hathaway aktsiad. Mees, kes ise sattus väärtusinvesteerimise juurde just Warren Buffetti enda eeskujul, käib usinalt koosolekutel ja on sellest teinud omamoodi äriidee: igal aastal viib ta sinna ise sadu investoreid ning analüüsib oma podcast'ides Warren Buffetti investeerimisotsuseid.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. July 2018, 17:05

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing