Tallinna Sadama esimene kuu. Kes ostis, müüs ja hoidis?

Tallinna Sadama aktsiaraamatute põhjal saab öelda, et investorite arvamused ettevõtte tuleviku kohta näivad olevat mõnes mõttes lõhestunud. On neid, kes leiavad, et tegu on hea kasvuaktsiaga ning oma positsiooni pärast IPOt suurendanud, ent võimalus kiiret tulu teenida on tähendanud, et Tallinna Sadama koht portfellis jäi üürikeseks.

Mäletatavasti oli Tallinna Sadama aktsia esimene kauplemispäev päris äge – kauplemine algas 2,05 euro tasemelt, tehinguid tehti pea 1500 ning aktsia käive tõusis 6,1 miljoni euroni. Näib, et tol päeval Tallinna börsil silmi muu kui Tallinna Sadama jaoks ei jätkunudki - 94% päevakäibest tuli just börsi noorima liikme aktsiatest.

Kuna üldiselt antakse aktsiatele kas ostu, müügi või hoidmise soovitus, teeme järgnevalt ses võtmes ka Tallinna Sadama investoritest ülevaate.

Kes ostab?

Vahemikus esimesest kauplemispäevast kuni möödunud nädala kolmapäevani on oma positsiooni Tallinna Sadamas suurendanud 1224 investorit. Üks neist on ka Tartu Ülikooli finantsjuht ja matemaatik Taimo Saan. Kui esimesel kauplemispäeval oli Saani kukrus üle 13 000 aktsia, siis möödunud nädala kolmapäeva seisuga on see arv suurenenud märkimisväärselt, 200 000 aktsiani.

„Minu jaoks oli hinnatase 1,9-2 eurot, pidasin seda normaalseks. See pakub tootlust, mis mind rahuldab,“ kommenteeris ta ja lisas, et huvitub ettevõttest eeskätt selle dividendimaksete pärast. Tallinna Sadam on lubanud, et järgmisel kahel aastal makstakse dividende 30 miljonit eurot ning pärast seda 70% kasumist. Selle kõrval on siiski märgitud, et dividendide maksmine sõltub üldisest majandusseisust.

Saan nentis, et tema jaoks on Tallinna Sadama aktsia puhul iseäranis oluline, et tegu on Eesti ettevõttega. „Eesti inimesena näen uudiseid kogu aeg,“ tõdes ta ja lisas, et meedia ning ümbritsevad inimesed räägivad ettevõtte käekäigust niikuinii, mistõttu võib kindel olla, et tähtsamad sündmused ei jää märkamata. Saani hinnangul on Tallinna Sadama finantsseis samuti soodne ning paljukõneldud Talsinki tunnel ei peaks laevareisijate arvu ülemäära vähendama.

Kes müüb?

Müügi kasuks on otsustanud 1295 investorit. Paljudel juhtudel müüdi maha kõik aktsiad, kuid on ka neid, kes müüsid osaliselt. Teisalt ei saa öelda, et portfelli tühjendasid kõik peaaegu 1300 investorit, mitmel juhul kanti oma eraisikuna soetatud aktsiad üle ettevõttele. Üks, kes nii tegi, on investor Kristi Saare, kes märkis Tallinna Sadama aktsiaid nii eraisikuna kui ettevõtte alt ning otsustas lõpuks üksnes viimase kasuks.

Saare nentis, et oli juba enne aktsiate ostu pannud paika plaani, et müüb mingi osa kohe kauplemise alguses maha ning võtab välja nii-öelda kiire kasumi. Seejärel jätab ta ülejäänud aktsiad hoiule ega plaani neid lähiajal rahaks teha.

Sootuks kõigist aktsiatest otsustas loobuda aga Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Indrek Mäe, kes müüs 1,934 euro eest maha kõik talle kuulunud 1276 aktsiat. „Juba aktsiaid märkides sai võetud spekulatiivne eesmärk - teenida paari aasta dividenditootlus IPO pakutavalt allahindluselt. Midagi ei saanud justkui valesti minna - tegemist oli valitsuse maineprojektiga, mille õnnestumise nimel tehti kõik ning loodud oli ka eraldi fond tugiostudeks,“ arutles Mäe.

Ta lisas, et isegi kui aktsia maksab 1,9 eurot, on selle dividenditootlus siiski hea, mistõttu on omanikutulust huvitatud investorid nõus aktsiat ka kallimalt soetama. „Ma ei näinud mõtet oma raha mitu aastat dividendide nimel kinni hoida, kui sain sama tulu teenida vaid paari päevaga,“ rehkendas ta ja lisas, et kahetseb, et ei müünud oma aktsiaid maha esimestel kauplemisminutitel, mil aktsia hind kerkis 2,05 euroni. „Samas endale algselt seatud eesmärgi, võtta IPOlt 10% kasumit, sain täidetud,“ lisas Mäe.

Kes hoiab?

Ilmselt ei tasu üllatuda, et enim on neid investoreid, kes oma positsiooni muutnud pole. Üks neist on väikeinvestor Mariann Lutsoja, kelle kontole laekus 350 aktsiat.

„Täpselt selle koguse jagu raha oli kogunenud investeerimiskontole ja ostsin just Tallinna Sadamat, sest IPOdest on oluliselt huvitavam osa võtta kui niisama turul kaubelda,“ põhjendas Lutsoja ja tunnistas, et investorina tunneb ta rohkem huvi pigem kinnisvara ja ühisrahastuse vastu.

„Aktsiatehinguid teen harva, kogused ja summad on väikesed ning süvaanalüüsi ma ei tee,“ kirjeldas ta enda elu investorina. „Olen siiani ostnud ainult neid, millega juba tuttav olen kas meedia või isikliku kogemuse kaudu,“ arutles ta ja tõi näiteks Tallinna Kaubamaja. Ta nentis, et Tallinna Sadam pole tema jaoks nii atraktiivne investeerimisobjekt, kuhu panustamiseks ta oleks valmis likvideerima mõne muu investeeringu.

Millal müüa?

Äripäeva küsitletud investorid jäid veidi mõtlikuks, kui pidid vastama küsimusele, mis tingimusel oleksid nad Tallinna Sadama aktsiat nõus müüma. Saare ja Saan märkisid, et 2,50 võiks olla hind, kust alates aktsia rahaks teha. „Samas ma ei näe, kes peaks 2,5 euro pealt ostma,“ lisas Saan.

Lutsoja jäi aga kahevahele, tõdedes, et kui kauplemise hind on hea ja vaba raha on, siis võib ka juurde osta. „Kui aga endal on raha vaja, siis pole kahju ka müüa,“ täiendas ta.