Kuhu võib kaduda raha?

23. juuli 2018, 17:04
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180723/BORS/180729893/AR/0/AR-180729893.jpg

Ühepäevase või -nädalase investeerimishorisondiga kaupleja-spekulandi töö turgudel erineb investori omast märkimisväärselt. Erinevusi on palju ja nende ülesloetlemine võtaks palju aega ja venitaks selle artikli hiidpikaks. Täna räägin ühest aspektist kaupleja töös, mida pean väga tähtsaks. See on kapitali juhtimine ehk riskihaldus ehk rahahaldus.

Tavaliselt räägitakse riskide haldamise puhul, et ühe tehinguga ei tohiks rohkem löögi alla panna kui kaks protsenti algkapitalist. Seda soovitab ka Alexander Elder, kogenud kaupleja ja kauplejate õpetaja. Kuid mõni on soovitanud ka iga tehingu puhul kuni 55 või koguni kuni 10% suurust riski. Seda lähenemist ma ei poolda, olen konservatiiv ja oma jutu ilmestamiseks toon siin ka ühe näite.

Ebaõnn ei hüüa tulles

Oletame, et kaupleja algkapital on 10 000 eurot, nagu minul. Sel juhul oleks näiteks 5% riskitase 500 eurot tehingu kohta.

Oletagem, et kauplejal on ka kas üheaegselt või siis üksteisele järgnevalt lahti mitu positsiooni. Näiteks on kaupleja müünud eurot dollari vastu lühikeseks, siis läinud pikaks mõne biotehnoloogiafirma aktsias, müünud lühikeseks naftaindeksi ja läinud pikaks kahe firma aktsiates, millelt võiks häid kvartalitulemusi oodata.

Siis, just hetk pärast euro lühikeseksmüüki dollari suhtes, kui kaupleja ootab föderaalreservilt veel agressiivsemat monetaarpoliitikat, tuleb äkki Oranž Don ja tviidib midagi. Tviidi tulemusel läheb euro dollari suhtes lendu ja lööb just avatud positsiooni punasesse. Sugugi mitte haruldane juhus - nädal tagasi reageeris turg Donald Trumpi tviidile just niimoodi.

Järgmiseks ei saa biotech oma ravimikandidaadile USA ravimiametilt turustamisluba. Samal päeval avaldavad tulemused mõlemad ettevõtted, mille aktsiates kaupleja pikaks läks ja need tulemused on prognoositust kõvasti kehvemad. Avaldatakse ka järjekordne naftareservide aruanne ja selle tulemusel hakkab nafta hind kiiresti tõusma.

Nii et ühtäkki avastab kaupleja end keset viit miinuses positsiooni. Iga positsiooni miinus on 500 eurot, kokku niisiis 2500 eurot. Ja ongi veerand konto algseisust pühitud minema, seda lihtsalt viie kehva positsiooni koosmõjul.

Jätkem vigadeks ruumi

Võib ju mõelda, et pole hullu, 7500 eurot on veel alles. Aga tagasi 10 000 euroni töötamine tähendab alles jäänud rahaga juba 33,33% kasumi teenimist. Seda puhtalt selleks, et algseis taastada. Seega on kaupleja pannud ennast liiga ulja riskihaldusega seisu, kus ta peab väntama jalgrattaga mäkke vastutuult ja lausvihmas.

Teiseks on üldteada, et kui keskmisel kauplejal on kahjum, on tal ka kombeks hakata veel agressiivsemalt kauplema kui enne. Kihk kiiresti miinus tagasi teha ja kasumit saama hakata on nii suur. Sellega pannakse ennast veel suurema löögi alla ja tulemus on ette ennustatav: kahjum aina suureneb. Rääkimata sellest, mida iga tehingu järel aina suurenev miinus kontol kaupleja psühholoogiaga teeb.

Kaupleja peab jätma endale vigade tegemiseks ruumi. Ta ei tohi kaubelda piiri peal balanseerides, kus paar järejestikust ebaõnne võivad ta põlvili lüüa ja suuri vigu tegema sundida. Vigu teeb igaüks, see on ilmne, ning alati ei olegi need vead kohe alguses selged ja juhtu kaupleja enda süül, sest kes näiteks suudab ette aimata, mida Oranž Don järgmiseks teeb?

Kaubeldes mõistlikult, 2% riskiga, väheneb küll võimalus, et teenitakse ühe tehinguga miljardeid, kuid samas säilib lõviosa algkapitalist juhul kui seda loterii peavõitu ei tule. Ja olgem ausad, ega seda 99,99% juhtudest ei tule.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. July 2018, 17:04

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing