• Jaga lugu:

    Mida tegid maailma suurimad ettevõtted investori rahaga?

    Värske triljonifirma Apple suutis kümne aastaga talle usaldatud 1000 dollarist teha enam kui 9000 dollarit, kuid Apple pole sugugi parim aktsia, mida viimased kümme aastat taskus hoida tasus.

    Foto: Scanpix
    Kui võtta arvesse statistikaportaali Statista järgi maailma turuväärtuselt kümme kõige suuremat ettevõtet, siis Amazoni vastu ei saa neist keegi. Kümme aastat tagasi maksis ettevõtte aktsia 76 dollarit. Täna aga enam kui 1800. Investori 1000 dollarist oleks tänaseks kasvanud võimas, 24000 dollari suurune portfell. Paremuselt teine on juba mainitud Apple.
    Neile järgneb „pesamuna“ – sest kahte praegu maailma suurima turuväärtusega ettevõtet, Alibabat ja Facebooki polnud kümme aastat tagasi börsilgi. Facebook, mis 2012. aastal IPO ajal maksis 33 dollarit, on tänaseks tõusnud 176 dollarile ning investori portfell kasvanud selle rehkenduse järgi 5340 dollarile. Temast ei jää palju maha Google´i emafirma Alphabet: portfell viiekordistus kümne aastaga, 5234 dollarile. Microsoft aitas investori tulud sama ajaga neljakordistada. Kui teised ettevõtted – Johnson & Johnson, Berkshire Hathaway, Alibaba ja JPMorgan Chase – aitasid investori vara ligikaudu duubeldada, siis Exxon Mobil on hea näide selle kohta, miks pikaajaline investor pole alati lihtne olla: kümme aastat tagasi ettevõttesse paigutatud 1000 dollarist on tänaseks järel vaid 993 dollarit. Kui neist kõigist lahutada inflatsioon, portfelli haldustasud ja teenustasud ning otsa liita võimalikud dividendid, siis pilt veidi muutuks.
    Siinkohal tuleb aga silmas pidada, et viimased 10 aastat on börsil väldanud vaat et peaaegu katkematu pulliturg ja kasvava majanduse tingimustes on ettevõtte väärtust kasvatada teinekord oluliselt lihtsam kui kriisi ajal. Mis jääb järele Facebookist ja Alibabast, mis pole veel börsil kriisi läbi teinud, näitab tulevik.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Baltic Horizon kasvatas renditulu Fond loob oma tagasiostuprogrammi
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Raadiohommikus: veresaun börsidel, restoraniäri eluspüsimine ja nõuanded ettevõtjale
Esmaspäevases hommikuprogrammis võtame luubi alla investorite otsused veresauna ajal aktsiaturgudel, räägime restoraniäri hakkamasaamisest järjekordses kriisis ja anname nõu, kuidas heitlikul ajal äriprotsesse ümber korraldada.
Esmaspäevases hommikuprogrammis võtame luubi alla investorite otsused veresauna ajal aktsiaturgudel, räägime restoraniäri hakkamasaamisest järjekordses kriisis ja anname nõu, kuidas heitlikul ajal äriprotsesse ümber korraldada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.