Pille Ivask • 7. august • 2 min
Jaga lugu:
Iraanlanna poes.
Iraanlanna poes.  Foto: AFP/Scanpix

Mida teevad sanktsioonid Iraani majandusega?

USA sanktsioonide jõustumine mõjub Iraanile eriti valusalt, sest tuumaleppe sõlmimise järgselt süttis riigis tõeline majandusbuum.

Iraanile rakenduvad sanktsioonid kahe osas. Täna varahommikul hakkas Iraanile kehtima neist esimene, kus seisab, et Iraan ei saa osta enam USA rahatähti, samuti survestavad sanktsioonid mitut Iraani tööstusharu, näiteks vaibatööstust. Sanktsioonide teine osa keskendub naftamüügikeelule, mis hakkab kehtima 5. novembrist.

Kuigi üldjuhul kiputakse arvama, et naftakeeld paneb Iraanile suurima põntsu, saab riigi majandus esimesi piitsahoope juba nüüd. Iraani majandus on väga haavatav ning kardetakse, et taastumine ei pruugi olla lihtne.

Kukkumine pärast buumi

Iraan on arenevatest turgudest viimane, kes on end välismaailmale avanenud. Riigis on enam kui 80 miljonit potentsiaalset tarbijat, keskmine haridustase on kõrge ning maapõu peidab endas palju väärismetalle.

Potentsiaali näitas seegi, et 2015. aastal, mil jõustus Iraani tuumalepe, läks riigi majanduses lahti sanktsioonidejärgne buum. 2016. aastal kasvas Iraani majandus 12,5% ning suurfirmad tahtsid riigis äri hakata tegema. Teiste seas tormasid leppeid allkirjastama autohiiud Peugeot ja Renault, aga ka naftafirma Total ja lennukitootja Airbus.

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) teatas sel aastal, et prognoosib Iraani tänavuseks majanduskasvuks 4%. See teade tuli enne, kui Ameerika Ühendriikide president Donald Trump otsustas, et loobub tuumaleppest. Eelmisel aastal kasvas Iraani majandus 3,5%.

Hulgaliselt probleeme

Iraani majanduse edasine käekäik on lahtine ning pigem kehv. Peamine indikaator Iraani keerukaks kujunevast käekäigust on riigi valuuta riaali nõrgenemine. Iraan vajab majanduse edendamiseks ligipääsu välisvaluutadele. Washington on sellele pannud nüüd aga veto. Ei aita ka see, et Iraani keskpanga uus juht on käinud ja püüdnud asja siluda. See oleks aidanud toetada nii Iraani eksportivaid ettevõtteid kui ka riigi importi.

Iraan on väga oluline mängija ka Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika tööstusmaastikul. Sanktsioonid survestavad riigi terase-, alumiiniumi ning autosektorit, kuivõrd ligipääs toorainetele on piiratud.

Riigi sisemajanduses on oodata töötuse määra hüppelist kasvu, eriti valusalt saavad pihta ilmselt noored. Inflatsioon hakkab tõusma, sest imporditud kaubad muutuvad kallimaks. Ajal, mil sanktsioone ei olnud ja siis jälle olid, ei jõutud tegeleda taristusse investeerimisega, mistõttu vee- ja elektrikatkestuste probleemid jätkuvad.

Löögi saab ilmselt ka turismisektor, mis on tuumaleppest kasu lõiganud: kui 2012. aastal külastas Iraani 3,8 miljonit turisti, siis 2015. aastal juba üle 5 miljoni, kirjutab BBC.

Riigi sisepoliitikaski näivad ees olevat pinevad ajad: Iraani parlamendis on juba tõstatatud küsimus, kuidas kaitseb Iraan oma rahvast sanktsioonide mõju eest. Leidub ka neid, kes usuvad, et rahvas tuleb aina aktiivsemalt tänavatele ning nõuab muutust.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt