Eestis pakutavad aktsiafondid tänavu miinuses

27. august 2018, 06:00
Istanbuli börs
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180827/BORS/180829793/AR/0/AR-180829793.jpg
Ainult tellijale

Enamik suuremate Eestis tegutsevate pankade pakutavatest aktsiafondidest on sel aastal teeninud miinust, probleeme nähakse eelkõige arenevatel turgudel, kuid ka börse vedanud Euroopas ja USAs.

„Suvi möödus aktsiaturgude jaoks närviliselt, eriti arenevale maailmale, mille võrdlusindeks MSCI EM on langenud alates juunist eurodes arvestatuna 6,2 protsenti,“ tõdes Trigon Capitali fondijuht Mehis Raud. Põhjustena nimetas Raud tõusvate intresside keskkonda maailmas, geopoliitilisi riske ning USA ajalooliselt kõrget hinnatasemet. „Sellele kõigele lisandus suve jooksul veel ka USA-Hinna tariifitüli, meie regiooni on aga enim puudutanud USA võimalikud sanktsioonid Türgi ja Venemaa vastu.“

Luminori Baltikumi investeerimisnõustamise juhi Anton Skvortsovi sõnul on turgudele tekkinud suurema volatiilsuse põhjuseks (geo)poliitilised sündmused. Lisaks kaubandussõjale ning kehtestatud tariifidele nimetas ta ebakindluse tekitajana veel Itaalia käekäiku. „See on suure võlakoormusega riik ning meil kõigil on Kreeka kriis veel hästi meeles,“ selgitas ta.

Mitmenäoline Euroopa

Enamus fonde on sel aastal miinuses

Võrreldes teistega on küllaltki hea tulemuse teinud LHV Maailma Aktsiate Fond, mis augusti viimase kolmandiku seisuga on sel aastal küll umbes protsendiga miinuses, kuid juuli lõpu seisuga näitas veel 0,91protsendilist tõusu. Sellegipoolest tõdes Maailma Aktsiate Fondi juht Mikk Taras, et kindlasti ei ole kõik võetud positsioonid sel aastal veel oma potentsiaali lähedale jõudnud.

„Fond on investeerinud rohkem Euroopa börsidele, kus majanduse tsüklilised trendid ja ettevõetete majandustulemused on olnud pigem positiivsed,“ põhjendas ta enda juhtitud fondi edu. „Plusspoolel on olnud mitu fondis olevat Soome metsatööstusega seotud positsiooni ja USA-suunalised investeeringud,“ tõdes Taras.

Skvortsov tõi välja, et Itaalia käekäik on Euroopale teatud närvilisuse kõrval andnud ka omamoodi tõuke. „Euro nõrgenemine teiste valuutade suhtes parandas välisvaluutades tehtud investeeringute tingimusi,“ rääkis ta. Sellest tulenevalt näitasid ka Luminori turustatavad Nordea aktsiafondid suve jooksul häid tulemusi. Parima tootlusega olid Põhja-Ameerika fondid või suure USA aktsiaturu osakaaluga globaalsed fondid. „Põhja-Ameerika aktsiad on endiselt maailma aktsiaturu tõusu vedur ning on selle aasta kõige suurema hinnakasvuga regioon.“

Samas tunnistas ka Taras, et globaalne kaubandussõda on tekitanud müügisurvet Saksamaa tööstusettevõtetes ning probleemid Türgis on toonud alla Euroopa pankade aktsiad. Fondijuht nentis, et LHV Maailma Aktsiate Fond keskendub pigem Euroopa ja Aasia suunale. „Seal peegelduvad aktsiahindades pigem madalad ootused ja vara hinna pikaajaline tõusupotentsiaal on seetõttu suurem.“

Probleemid arenevatel turgudel

Türgi tõttu on miinuses ka mõned teised fondid. Nii näiteks on 21. augusti seisuga Swedbank Ida-Euroopa aktsiafondi osaku väärtus langenud ligi 28 protsenti alates aasta algusest. „Põhiliselt tuleb langus Türgi liiri suurest nõrgenemisest ja sealsete aktsiahindade langusest,“ tõdes Swedbanki kommunikatsioonispetsialist Maare Uus. „Probleemiks on ka kõrge majanduskasvuga kaasnenud suur inflatsioon ja keskpanga küsitav sõltumatus liiri intressi tõstmisel,“ lisas ta.

Lisaks Türgi aktsiatele on riigis toimuva tõttu kannatanud ka suur osa arenevast maailmast. „Investorid on üldiselt arenevate riikide suhtes negatiivselt meelestatud – mõned lokaalsed probleemid, nagu näiteks Türgi või oodatav dollari intresside kasv, tekitavad muret, et arenevaid riike võib uuesti tabada valuutakriis,“ selgitas Skvortsov.

Miinuses on sel aastal ka arenevatele turgudele panustav Swedbanki Venemaa fond. „See tuleneb Sberbanki aktsia hinna langusest, mis on seotud jätkuvate sanktsioonidega USA poolt, kuid ka Venemaa majanduse tagasihoidliku kasvu ja rubla nõrgenemisega,“ kommenteeis Uus.

Alates aasta algusest on rubla euro vastu nõrgenenud 13 protsendi võrra ning kui eelmise aasta lõpus oodati sanktsioonide lõdvendamist, siis see jäi ära, isegi vastupidi. „Sealsetel turgudel tegutsevad lühiajalise vaatega investorid, ning pikaajaline investor pole Vene börsile naasnud,“ ütles Uus.

Depressiooni ei kardeta

Raud tõi välja, et turuliikumised peegeldavad lühiajaliselt üha vähem ettevõtte fundamentaalnäitajaid ja on järjest rohkem mõjutatud päevakajalistest uudistest. „Sellepärast on tulevikuprognooside tegemine keeruline,“ nentis ta. „Samas usun, et regioonide majandused, välja arvatud Türgi, näitavad teisel poolaastal jätkuvalt tugevat kasvu ja meie portfellis olevate ettevõtete tulemused suudavad selles keskkonnas näidata head dünaamikat – aktsiahindade reageering sõltub aga Trumpi tujudest.“

Türgi kohta arvas aga Uus, et sealse majanduse jaoks on tähtis keskpanga sõltumatus ning raha pakkumise vähendamine, mis toetaksid liiri kurssi. „Mõningaid samme on astutud, kuid need pole piisavad – tõenäoliselt jätkavad lähikuudel Türgi väärtpaberite hinnad suurte kõikumistega,“ ennustas ta. „Samas ei ole põhjust arvata, et Türgi majandus võiks langeda suurde depressiooni ning lühiajaliselt mõjub rahustavalt pingete vähenemine USAga – pikemas perspektiivis on oluline liiri intresside tõstmine ning Türgi püsimine NATOs,“ märkis ta.

Kuigi investorite hulgas kardetakse praegu arenevate riikide valuutakriisi, siis Skvortsov sellesse ei usu. „Need hirmud on alusetud, põhjalikum analüüs näitab, et arenevad riigid on saanud palju rikkamaks ning neil on suuremad välisvaluutareservid kui 20 aastat tagasi,“ selgitas ta. „Selle analüüsi kohaselt moodustavad riigid, mille finantseerimiskriisi riski on kõrgendatud ja mis seetõttu uudistesse satuvad, vähem kui 20% kõigist arenevatest turgudest. Samas pole peaaegu mingisugust riski suurimas osas neist riikidest, mis esindavad 60% arenevatest turgudest.“

Taras lisas, et tema eesmärk on turu kõikumisi enda huvides ära kasutada ning osta agressiivsemalt siis, kui hinnad on all, ning müüa siis, kui hinnad on üleval. „Usume, et aasta esimeses pooles kasvanud ebamäärasus maailma majanduses pakub ettevõtetes, kus fundamentaalsed trendid ei ole muutunud, pigem ostukohta,“ sõnas ta.

Kokkuvõtlikult arvab Skvortsov, et maailma majanduse jätkuv kasv ning arenevate riikide soodne hinnatase aitavad turge turgutada ning kerkima hakkavad ka arenevate riikide aktsiad. „Maailmamajandus kasvab heas tempos ning inflatsioonisurve puudumine võimaldab keskpankadel hoida leebet üleilmset rahapoliitikat ning selle karmistamine toimub vaid vähehaaval,“ oli ta optimistlik. Ohuks peab ta aga kaubandussõdade kasvavat mõju ettevõtete kasumitele ning poliitilisi riske.

Pärsia Lahe fond liigub külgsuunas

LHV Pärsia Lahe fondi tulemuseks oli juunis 0,2protsendiline langus, samas kui juulis suudeti poole protsendiga plussi jõuda. „Augustikuu tulemuseks on senise kolme nädala pealt -2,4 protsenti,“ tõdes Pärsia Lahe fondi juht Joel Kukemelk. „Sisuliselt oleme külgsuunas liikunud, mis on Lähis-Idas kuumade temperatuuride ja Ramadani püha tõttu pigem tavapärane.“

Pärsia Lahe fondi on sel aastal negatiivselt mõjutanud piirkonnas kehtestatud 5protsendiline käibemaksumäär. „Kuid selle mõju on vaikselt mööda saamas ning ettevõtted ise näevad aasta lõppu ja uue aasta algust optimistlikult,“ rääkis Kukemelk.

Lähis-Ida riikide ettevõtete finantse toetab ka nafta hind, mis on püsinud ülevalpool 70 dollari piiri barreli kohta. „Suureneb ka majanduse riigipoolse stimuleerimise tõenäosus,“ ütles Kukemelk. Seejuures püsib hinnatase regioonis väga odavad. „Fondi ostetud investeeringud kauplevad vaid kaheksakordsel 12 kuu oodataval kasumil,“ rõõmustas fondijuht.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. August 2018, 16:16

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing