Sünnist saati investor

29. august 2018, 06:00
Jaak Roosaare on lapse portfelli valinud firmasid, mis teda kõnetaks, nt Disney.
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180829/BORS/180829684/AR/0/AR-180829684.jpg
Ainult tellijale

Kui Nublu hitis lauldakse sellest, kuidas väikesest Tomist sirgub investor Toomas, siis tabab see ekspertide sõnul kümnesse – enamik lapsinvestoreid jätkab rahapaigutust ka täiskasvanueas. Aga lastele investeerimist pärsib mõni aasta tagasi tehtud seadus.

„Alustasin lastele aktsiate ostmist aasta tagasi, kui poiss sai seitsmeseks,” rääkis investor Jaak Roosaare, kelle sõnul pakub teema lastele vägagi huvi. Alguses küsitaksegi, mis see aktsia on ja kuidas midagi osta saab. “Minul endal on eelkõige eesmärk õpetada oma lapsed rahast aru saama ja mõtlema nagu ettevõtja ja omanik, mitte ainult nagu palgatöötaja. Teisene eesmärk on õpetada neid raha mingi ostu jaoks koguma,” ütles Roosaare. Ta usub, et suurim viga, mida lapsevanem teha saab, on lapse mittekaasamine või siis teistpidi, kogu asja liiga keeruliseks tegemine. “Ma olen üritanud seletada seda nii, et iga kord, kui me ostame näiteks HotWheelsi mänguauto, laekub murdosa sendist mu lapsele tagasi ka,” ütles Roosaare.

“Ma olen üritanud seletada seda nii, et iga kord, kui me ostame näiteks HotWheelsi mänguauto, laekub murdosa sendist mu lapsele tagasi ka,” ütles Jaak Roosaare.

Statistiliselt on Roosaare lausa hiljaks jäänud, sest LHV maaklertegevuse juhi Sander Pikkeli sõnul avatakse suurim osa väärtpaberikontosid lapse esimesel eluaastal. „Siin taga on selgelt näha vanemate soovi liitintressi mõju maksimaalselt ära kasutada ja oma võsukeste rikkust pikaajaliselt kasvatada. Populaarsuselt järgmised vanused on 16 ja 17 – aeg, mil noored võiks juba ise investeerimise vastu huvi tunda ja otsuseid raha paigutamise kohta teha,“ rääkis Pikkel. Panga enda statistika põhjal jätkab noorelt investeerimisega kokku puutunud lastest 70% ka täiskasvanuna investoriteed.

Praegu on Tallinna börsil kokku 640 alaealise nimel olevat väärtpaberikontot, sealjuures soetasid ligi pooled neist ka Tallinna Sadama aktsiaid. Aga olukord pole nii hea, kui võiks – pankade esindajad räägivad kui ühest suust, et 2010. aastal tehtud perekonnaseaduse muudatus annab end tänini tunda ning päris varasemat hoogu pole investeerimine sisse saanud.

Pikkel ütles, et nemad näevad lastele investeerimises populaarsuse kasvu. Osalt on süüdi ajastu – eestlased on kümne aasta tagused kibedad kogemused unustanud ning investeerimisvaimustus on taas maad võtnud. Sellest annavad tunnistust kõikvõimalikud investeerimisklubid ja Facebooki grupid, kus investeerimisnippe jagatakse. Et investori üheks suuremaks sõbraks on aeg, siis arvestavad lapsevanemad, et võsukese täiskasvanuks saamise ajaks on tema portfell jõudnud mõnest kriisist läbi käia ja oluliselt kosuda, lisaks on pandud alus lapse paremale finantskirjaoskusele.

Kui LHV kogemus näitab, et laste kontode avamine on tõusutrendis, siis Swedbanki investeerimise valdkonnajuht Katrin Kalmet ütles, et alaealiste omanduses olevate väärtpaberikontode arv on aasta-aastalt vähenenud. Ka SEB pole täheldanud suuremat lastele kontode avamise lainet. „Lapsinvestoritest me rääkida ei saa, sest tehinguid saab teha ainult lapsevanem või eestkostja,“ ütles SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas.

Seadust Jaak Roosaare iseenesest halvaks ei pea. „Eks see seadus teeb asjaajamise veidi keerulisemaks, kuid minu meelest on nagunii mõistlik reaalselt hoida varad enda nimel, kuni laps on vähe vanem ja kogenum (näiteks 18–21aastane). Parim meetod selleks ongi teha eraldi OÜ ja selle osalust ajapikku lapsele üle anda.”

Kuidas varem oli: 11aastaselt Saku Õlletehase omanikuks

Üheksakümnendate vabadusest, nagu Ranol Kaseväli seda koges, võivad tänapäeva investorid und näha. Järgneb investori kirjeldus:

"Ma tegin esimesed väärtpaberiostud 1995. aasta sügisel, olin siis 11aastane. Raha teenisin pärast kooli pargis lehti riisudes. Kui olin palga kätte saanud, siis isa soovitas raha kulutamise asemel see investeerida. Sel ajal ma päris täpselt ei saanud aru, mis see tähendab, aga läksime isaga koos maaklerfirmasse ja avasime mulle konto. Esimese tehinguga ostsin mingeid fondide osakuid ja esimese aktsiana Saku Õlletehase aktsiaid. Kui pool aastat hiljem Tallinna börs avati, siis sai juba lihtsamini tehinguid teha. Tegin endale telefonipanga lepingu (et telefoni teel tehinguid teha), et ei peaks kogu aeg linna panka sõitma, ja siis sain juba lihtsamini aktsiaid osta-müüa.

Aktsiate hinnainfot sai vaadata õhtuti telesaatest "Kapital" ja järgmisel päeval Äripäevast. Kuna mobiiltelefoni ja internetti sel ajal ei olnud, siis tehingute tegemiseks jooksin koolist vahetunni ajal kilomeetri kaugusele koju ja siis väikese hilinemisega kooli tagasi. Vahepeal sain kasutada ka õpetajate toas olevat telefoni. Kuna mul algne investeeritud kapital eriti suur ei olnud, siis esimest korda kasutasin 1997. aastal ka võimendust Ühispanga aktsiaid ostes – laenasin isalt 5000 krooni, mõne nädala pärast müüsin aktsiad 8500 krooniga ja maksin laenu tagasi. Ülejäänud raha eest ostsin jälle aktsiaid.

Tehniliselt lisas keerukust see, et väärtpaberitega sai kaubeldud Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi kaudu, mis 1995. aastal loodi ja osa tehingute jaoks pidi alguses EVPsid (erastamisväärtpabereid) ostma ja siis selle kaudu aktsiaid. See oli vist ka Saksu Õlletehase aktsiatega nii.

Ma ei ole kindel, kas maaklerid alati teadsid, et ma 11aastane olen. Kuidagi nad pidid mind tuvastama, aga ma ei tea, kas pangas mu vanus koos pildiga üldse arvutis ette tuli või käis kõik telefonis öeldud salasõna ja koodikaardi põhjal. Üheksakümnendatel olid paljud seadused ja pankade turvareeglid natuke lõdvemad ehk siis sel ajal ei tundunud sellest probleemi olevat. Esimest korda tajusin, et noorelt investeerimine on ebatavaline, kui ma 13aastasena Ühispanga aktsionäride koosolekul nende noorima aktsionärina teleintervjuud andsin. Sain panga juhtkonnaga juttu ajada ja tundsin end tähtsana.

Ma olen väga tänulik oma isale, kes mulle investeerimist tutvustas, kuigi ega tal endal ka minust palju rohkem kogemusi aktsiatega kauplemisel ei olnud. Praegu ei ole enamik neid aktsiaid, millega kooli ajal kauplesin, enam börsil noteeritud, aga hea kogemuse sain kindlasti. Viimased 10 aastat olen enamasti aktsiaid ostnud USA börsidelt ja olen hajutanud oma investeeringute portfelli aktsiate, kinnisvara, võlakirjade ja eraettevõtete osaluste vahel.

Ma olen ka uurinud võimalust, et mu lapsed saaksid väärtpaberitega kaubelda, aga praegusel ajal on lastel tehingute tegemine oluliselt keerulisem. Olgugi et tehnoloogilises mõttes oleks see palju lihtsam ja arusaadavam, isegi kirjandust ja koolitusi on palju rohkem, kuid seadused teevad lastele iseseisvalt kauplemise võimatuks.

Mis seadusega tegu?

2010. aastal jõustunud perekonnaseadus keelas ilma kohtu loata lapsele väärtpaberite ostu.

Pankade andmetel pärast seda väärtpaberikontode avamine lastele sisuliselt lakkas. 2015. aastal jõustus seadusemuudatus, mis reegleid pisut leevendas. Kui LHV maaklertegevuse juht Sander Pikkel täheldas pärast seda hüppelist kontode avamist ning avaldas lootust, et tulevikus õnnestub selliseid läbimõtlemata seaduseid vältida, siis Swedbankis pole investeerimise valdkonnajuhi Katrin Kalmeti sõnul leevenduse mõju näha.

„Lapsele on võimalik avada investeerimiskonto (tulumaksu tasumise edasilükkamiseks), kuid selle süsteemi kasutamine toob oma kasude ja eeliste kõrval kaasa kindlasti ka suurema deklareerimiskohustuse, millega lapsevanemal tasub juba aegsasti arvestada. Samuti tuleb arvesse võtta, et kui laps saab täisealiseks, võtab ta väärtpaberi- ja investeerimiskontol asuvad varad üle ning samuti kohustuse investeerimiskonto deklareerimise reegleid järgida ning eeldatavalt võiks ta siis nende reeglitega kursis olla ning tunda huvi oma investeeringute käekäigu vastu,“ selgitas Kalmet.

Mida seadus lubab?

Perekonnaseadust täiendati 2015. aastal järgmises sõnastuses: Kui eestkostja omandab väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–5 ja 7 nimetatud väärtpabereid eestkostetava nimel, kuid enda vahendite arvel, ei ole nende väärtpaberite omandamiseks ja võõrandamiseks vaja kohtu nõusolekut tingimusel, et müügist saadu jääb eestkostetava omandisse. Esimeses lauses sätestatut kohaldatakse ka edasistele väärtpaberitehingutele müügist saadu arvel, mis on tehtud esimeses lauses nimetatud väärtpaberitega.

Allikas: perekonnaseadus

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. August 2018, 20:32

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing