Investorid kardavad börsiepideemiat, kodumaised fondid juubeldavad

06. september 2018, 06:00
Hiina turg
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180906/BORS/180909842/AR/0/AR-180909842.jpg
Ainult tellijale

Arenevate turgude valuutakriis on jõudnud ka aktsiaturgudele ning investorid on ärevil – kas siit tuleb veel üks võimas langus? Kodumaised investeerimisspetsialistid näevad aga head ostukohta.

Kui riigid, millest veel mõni aeg tagasi räägiti, et nad asuvad USA-le kinnast heitma, on nüüd kõik surve alla sattunud, võib see investori meele mõruks teha küll. BRICS- ja teised arenevad riigid, millelt on harjutud viimastel aastatel tugevat majandus- ja börsikasvu nägema, maadlevad nüüd järjest eri probleemidega, millele kõigil on üks ühisnimetaja – kriis. Kas tegu on juba päris kriisiga või kriisi lävepakuga, selle üle veel vaieldakse. Nädala alguses teatas Lõuna-Aafrika Vabariik, üks BRICSi riike, et neid on tabanud esimene majandussurutis alates 2009. aastat. Mured ähvardavad ka teisi riike. Hea lühiülevaate olulisemate riikide probleemidest leiab SIIT.

Bloombergi küsitletud analüütikute andmetel pole põhi veel sugugi käes, sest suur raha on veel pigem äraootaval seisukohal, aga kui see kord liikvele läheb – siis hoidke alt! "Praegune inerts on üsna tugev ja sa ei taha sellel ees seista," ütles J.P. Morgani Aasia ja Vaikse Ookeani turustrateeg Tai Hui Financial Timesile. Tema hinnangul on inimesed viimasest [arenevate turgude] korrektsioonist ajendatuna "emotsionaalseks" muutunud ja need emotsioonid võivad veel pikka aega kesta. "Peab veel oluliselt hullemaks minema, et saaks paremini minema hakata," arvas Saxo Capital Marketsi makrostrateeg Kay Van-Petersen. Morgan Stanley strateegid plaanivad Indoneesia ja Malaisia varasid jõuliselt lühikeseks müüa – nii karune on nende vaade. Samal ajal naudivad Eesti fondijuhid ootamatult saabunud allahindlust.

See on ju ostukoht!

"Pikemaajaliselt oleme selgelt pigem panustamas Aasia peale kui USA peale. Seega igasugune selline närvilisus sealsetes aktsiahindades loob pikaajalisele rahale häid sisenemiskohti. Üleüldine hüsteeria arenguriikide suunal samuti pigem näitab seda, et me oleme ostukohas, mitte müügikohas," ütles LHV privaatpanganduse portfellihaldur Kaius Kiivramees. Ka Swedbanki investeeringute strateeg Tarmo Tanilas soovitab väikeinvestoril rahu säilitada. "Vaadake kaine pilguga ringi, sest turule on üle pika aja vaikselt tekkimas häid ostuvõimalusi." Ta on varasemalt maininud, et on olnud ise üks neist, kes on Türgile panuse teinud.

Neli suurt komistuskivi

"Arenguriigid satuvad probleemidesse peamiselt neljal põhjusel. Esiteks, väliskeskkonna olulisel halvenemisel (toormehinnad langevad, ekspordi sihtriigid nõrgad). Teiseks, jooksevkonto suure miinuse tõttu ehk elatakse teiste rahakoti peal. Kolmandaks, välisvaluutas võetud suurte kohustuste tõttu või siis poliitilise ebastabiilsuse tõttu, kuna ei ole adekvaatseid tasakaalustavaid riiklikke institutsioone," loetles Kiivramees.

SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel nõustus kolleegiga. "Suurim probleem on just arenevatel turgudel, mille puhul saab rääkida suurest USA dollari võlakoormusest. Neile ongi nimelt enim haiget teinud USA dollari ja dollari intressimäärade tõus. Pole just mugav positsioon, kui tagasi tuleb maksta rohkem kui planeeriti ning ka refinantseerimine on kallim, sest intressid tõusevad." Ta soovitab investoreil vaadata arenevaid turge läbi dollariprisma ja teha selget vahet, kelle jaoks on dollar probleem ja kelle jaoks mitte. Paanikaks ta praegu põhjust ei näe. "Praegu ei paista, et arenevate turgude teatud problemaatika suudaks maailma majanduse kasvurööbastelt välja tõugata," ütles Koppel.

Investorite ootus, et Föderaalreserv jõudsalt intressimääru kergitama asub, on omakorda dollarile hoogu andnud. Lisades siia poliitilised riskid nagu poliitiline ebakindlus Türgis või tõeliselt pankrotis naftarikka Venezuela, saame plahvatusohtliku kompoti. Kuid Tarmo Tanilase hinnangul on juba positiivseid märke näha. "Praegu pole aga veel siiski paanikaks põhjust. Argentina president on vähemalt sõnades lubanud riigi kulude otsustavat kärpimist ja Türgi keskpank andis juba enne järgmise nädala korralist istungit teada, et ollakse valmis otsustavalt inflatsiooniga võitlema asuma, mis tõenäoliselt tähendab üsna järsku intresside tõstmist." See võiks Türgi valuutale tõusuimpulsi anda.

Kommentaar: teiste rahakoti najal elamine tekitab probleeme

Kaius Kiivramees

Teiste rahakoti peal elamisega pean silmas jooksevkonto suuri miinuseid, kui riik vajab praeguse majanduse kasvutempo hoidmiseks välisinvestorite pidevat finantseeringut, mitte ei finantseeri oma kasvu siseriiklike säästudega. Jooksevkonto miinuste sulgemine toimub enamasti kas nõudluse järsu languse või suure devalveerimisega.

Kui 2007. aasta tippudes oli Ida-Euroopas jooksevkonto puudujäägid üüratult suured, siis praegu selliseid suuri puudujääke näeb pigem erandina. Seekord ongi aga uppi lennanud ennekõike just need riigid, kellel praegu suur jooksevkonto puudujääk – Argentina (–5%) ja Türgi (–5,5%). Muudes riikides finantseerimisprobleemid pigem ei ole sedavõrd asjakohased. Aasia jooksevkontod on peamiselt plussis, arenguriigid tervikuna kõigest 0,1% jooksevkonto miinusega.

Türgis on riiklikud institutsioonid juba ammu tule all olnud, isegi enne seda kui Recep Tayyip Erdo?an ainuvõimu suvel saavutas. Pärast seda on aga riiklike institutsioonide roll veelgi rohkem tule all ning diktaatori suur ego lisab õli tulle juurde igal rindel. Muutes kokteili päris mürgiseks. Türgi vajab pidevat välisfinantseeringute pealvoogu jooksevkonto miinusega ja siis mindi USAga tüli norima, see ei lõppe kunagi hästi kohalikule valuutale. Erdogani käitumine pärast ainuvõimu saavutamist on muutnud Türgit investeeringute sihtriigina oluliselt ebastabiilsemaks ja selle eest nõutakse suuremat riskipreemiat.

Argentina kutsus ise endale tüli kaela ebaõnnestunud ennetava IMFi kaasamisega. Aga see pole Argentina põhiprobleem. Argentina probleemid on pigem samuti struktuursed. Krooniliselt suured eelarvepuudujäägid kerivad riigivõla taseme üles ja survestavad riigi valuutat lisaks jooksevkonto puudujäägile. 62% argentiinlastel on itaallaste juured, 45,5% on otsesed itaallaste järeltulijad. Argentina on väikestviisi kohalik Itaalia Ladina-Ameerikas, mis võib-olla aitab kultuuriliselt finantsstabiilsust ja finantskäitumist seal selgitada.

Lisaks jooksevkontodele on arenguriikide suurimad vedurid praegu aga ennekõike Hiina tarbija nõudlus ja dollari kurss. Mõlemas on üksjagu ebamäärasust olnud, aga kuna investorite rahakott on suuresti USAs, siis müüakse enne ja küsitakse hiljem. USA presidendi Donald Trumpi soov panna kõikidele Hiina kaupadele imporditollid on tekitanud üksjagu närvilisust Hiina suunal, aga vaadates hinnatasemeid, siis väga palju juba praegu peegeldub ka arenguriikide aktsiahindades, mis on praeguseks väga atraktiivselt hinnastatud.

Samas USA puhul eeldatakse, et kaubandustollidel USA-le mõju pole. Viimast on väga raske uskuda, vaadates, et USA rahvusvahelised ettevõtted on vabakaubanduse suurimad kasusaajad globaalselt ja Ameerika-vastane laine on selgelt globaalselt tekkimas. USA firmad müüvad ainuüksi Hiinas ca 450 miljardi dollari eest teenuseid ja kaupu, mis ei peegeldu ei kaubandusbilansis. Kui Hiinlased otsustavad USA firmasid kehtestatud tollide tõttu pitsitama hakata, mida nad suure tõenäosusega teevad, siis satuvad tugeva surve alla USA firmad ja ka nende kasumid. Samas Hiina on oma majandust aina tugevamalt suunamas sisetarbimisele, mis annab majandusele püssirohtu eksporditurgude närvilisusega toimetulekuks. Eksport moodustab Hiina SKPst praeguseks kõigest 18%, olles veel 2007. aastal olnud 35%.

Arenguriikide demograafilised trendid ja tugev seotus ennekõike Aasiaga jätavad seal olulise kasvupotentsiaali ja ruumi vigadeks. Aasia majandused ei vaja praegu välist kapitali, investeeringuid finantseeritakse siseriiklike säästudega. Pikemalt ette vaadates ei ole me sedavõrd mures arenguriikide, vaid pigem USA pärast.

Donald Trumpi juhtimisel on USA eelarvedefitsiit paisutatud 5%ni SKPst aastas, ning pigem on surve isegi kasvav. See seab USA riigivõla pikaajalisele trendile, mis pole aga jätkusuutlik. Sellel saavad olema pikaajaliselt dollarile väga selged ja negatiivsed mõjud. Lisaks on jooksevkonto defitsiit ca 3% SKPsse. Kokkuvõttes vajab USA olulisel määral välisriikide finantseeringut enda sisemaisteks investeeringuteks. Praeguseks on dollarisse sisse hinnatud intresside tõstmine 3%ni ning raske on näha, et pikaajaliselt intressid seal kõrgemad võiksid olla, kui arvestada riigi suurt võlataset. Näeme dollaris pikaajaliselt olulist langust ees. Dollari langus aga soosib arenguriikide kasvu.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. September 2018, 18:17

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing