Finantskriisi pärand tänastel turgudel

14. september 2018, 06:00
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180914/BORS/180919778/AR/0/AR-180919778.jpg
Ainult tellijale

Investeerimispanga Lehman Brothersi kokkukukkumine kümme aastat tagasi ja järgnenud finantskriis tõmbas endaga kaasa kogu maailma majanduse. Mõjud on mitmel pool siiani näha.

Viimase 80 aasta suurim kriis viis keskpangad massiivse ja tavatu rahatrükini ning riigid üle maailma kas lõdvendasid oma rahapoliitikat või tõmbasid kulutusi koomale. Lisaks majandussurutisele tõmbasid järgnenud meetmed kaasa rahvaste pahameele ja aitasid kaasa populismi tõusule kogu maailmas.

Kas maailm on kriisist taastunud? Oleneb, kuhu vaadata. Kui uskuda börsi, siis elame parimal võimalikul ajal. Alles sai USAs täis 10 aastat katkematut pulliturgu (SPX), lääneriikides on töötus rekordmadalal, tööjõupuudus kummitab ka Eestis. Teisalt kasvab maailmas ettevõtete ja riikide võlakoormus ja majandus ei kasva enam endise hooga ning varanduslik kihistumus suureneb.

Kui Lääne-Euroopa hakkab alles praegu rahulikumalt hingama, ollakse maailmas mures uute riskide, kaubandussõja ja mitme suure areneva riigi valuutakriisi tõttu. Aga veel kütab odav raha turge, veel on madalate intressimäärade tõttu hea aktsiaid osta.

Praegu on paslik meenutada viimase finantskriisi sümboolset algust ja loota, et uus kriis – millal iganes ta tuleb – on kergem kui vana.

Ardo Hansson jõudis majanduskriisi ajal mõelda, mis meist üldse saab.

Ardo Hansson: jõudsin mõelda, et mis meist üldse saab

Praegune Euroopa Keskpanga nõukogu liige Ardo Hansson meenutab, et alustas täpselt 15. septembril tööd Maailmapangas Hiina ökonomistina. "See kriis oli suur väljakutse, mida pidi hakkama kureerima. Raske uskuda, et sellised asjad on võimalikud. Teoreetiliselt muidugi teadsid, aga ilmsi…"

Kriis tuli Hanssoni sõnul üllatusena. „Paljud ei osanud näha, kui seotud institutsioonid omavahel olid. See oli nagu doomino. Sõltuvus oli suurem kui osati arvata.“ Et tuletistehingud polnud tsentraalselt registreeritud, polnud ka sealsed seosed selged.

Tagantjärele peab Hansson pankade päästmist õigeks. „Põhimõtteliselt tundus õige, et kui finantssektori asutus ei saa hakkama, peaks ta pankrotti minema.“ Kuid pangad olid nii palju muude valdkondadega seotud, et kui kukuks üks, kukuks ka järgmine teine. Seetõttu otsustati päästmise kasuks.

Siis tuli Hanssoni sõnul edasi mõelda. "Kuidas maailm… mitte püsima jääb, aga see oli suur pauk. Alguses mõtled, et kas see põhi üldse kunagi kohale jõuab,“ meenutas Hansson. Langus oli nii pikk, et Hansson jõudis juba mõelda, mis meist üldse saab.

Tunne, et nüüd on küll vist toetuspunkt leitud ja stabiilsus käes, tuli 2010. aasta paiku.

Kuna Hiinat kriis nii valusalt ei tabanud, pöörduti nende poole – kas saaks abi. Samal ajal polnud hiinlased ise ka probleemidest vabad. „Avatud majandusega polnud ka elu kerge,“ ütles Hansson, kelle sõnul hiinlased pidid kaaluma, kas majandust stimuleerida.

Isiklikus plaanis puudutas kriis Hanssonit auto tõttu. „Kuna pidin Hiinasse kolima, pidin auto maha müüma ja sain aru, et järelturgu ei eksisteeri. Auto muutus peaaegu väärtusetuks.“

Kas kriis võib sellisel kujul korduda? „Päris palju on ära tehtud – järelevalvemeeted, mis peaks mullistumist ära hoidma. Näiteks, kui pangad muutuvad laenamisel agressiivseks, siis meie kiiruspiirangud tulevad ette. Tuletistehingud on viidud keskdepositooriumi. Pangad on paremini kapitaliseeritud. Kas nüüd uus kriis välistatud on… On uued riskid – kaubandussõja võimalus, küsimus, mis saab Ühendkuningriigist, mis saab arenevatest turgudest? Alati on kusagil mingid faktorid," nentis ta.

Andres Trink: mul oli maailmalõpu tunne

Praegune Merko juhatuse esimees Andres Trink oli sel ajal Swedbanki juhtkonnas. "Mis seal salata, 2008. aasta sügisel ja 2009. aasta alguses oli emotsionaalses mõttes maailmalõpu tunne," meenutas ta.

Tema sõnul oli see, et mingi kriis tuleb, selge juba 2007. aastal. "Aga Lehmani hävimine tegi olukorra palju hullemaks. Tuli iga päev tegutseda. Stress oli kõva," ütles ta. "Tahaks mõelda nii, et see kriis andis väärtusliku kogemuse selle kohta, kuidas suur hulk tarku inimesi ei suuda faktidele otsa vaadata ja on valmis suure hooga vastu seina kihutama. Paraku ma arvan et ühel või teisel kujul me näeme seda kunagi jälle kordumas," nentis Trink.

Andres Trink pildil paremal.

Eesti tegi kriisi eel omad suured vead

Rahvusvaheline finantskriis sattus ajale, mil Eesti majanduses oli tekkinud tasakaalustamatus ja majandus oli haavatav, meenutab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja. Seetõttu kaasnes rahvusvahelise finantskriisiga Eestis ulatuslik majanduslangus ja tööpuuduse kasv.

Järgneb Kaspar Oja kommentaar.

"Osa 2009. aasta majanduslangusest saab seostada otseselt finantskriisiga, kuna kriis tõi kaasa rahvusvaheliste kaubavoogude vähenemise. Eesti on väike avatud majandus ja rahvusvahelise kaubavahetuse langus mõjutas meid oluliselt. Maailmakaubanduse mahud pöördusid aastavõrdluses langusesse oktoobris 2008 ja 2009. aasta alguses oli maailmakaubandus mahult pea 20% väiksem kui aasta varem. Kuna lisaks mahtudele langesid ka hinnad, vähenes maailmakaubanduse käive pea kolmandiku. Eesti kaubaekspordi langus oli sarnane.

Kogu majandusolukorra halvenemist 2009. aastal Eestis ei saa aga panna rahvusvahelise finantskriisi arvele. Finantskriis oli sütikuks, mis tõi kaasa majanduse kiire kohandumise. Kui finantskriisi poleks olnud, oleks tõenäoliselt aset leidnud mingil kujul pehme maandumise stsenaarium. Majandus oleks 2009. aastal tõenäoliselt ikkagi langenud, aga mitte korraga nii palju ja kohandumine oleks võinud kesta kauem. Enne kriisi toimus Eestis buum, mida toetas laenuraha sissevool riiki. Seda iseloomustab kõige paremini kriisile eelnenud suur jooksevkonto defitsiit. 2008. aasta alguses toimus juba teatav majanduse kohandumine ja kapitali sissevool riiki pidurdus. Selge pööre toimus aga pärast finantskriisi algust 2008. aasta lõpus. Rahvusvaheline finantskriis halvendas rahastamisvõimalusi ja tegi buumijärgsele kapitali sissevoolule järsu lõpu.

Majanduskriisi madalpunkt oli Eestis 2010. aasta alguses, kui tööpuudus jõudis pea 20%ni ja SKP oli vähenenud 2007. aasta lõpu tipptasemelt ligikaudu 20% võrra. Sarnane oli langus ka Lätis ja Leedus. Soomes vähenes SKP kriisi ajal 10%, Saksamaal 7%, Kreekas ligi 30%.

Rahvusvahelise finantskriisi olulisimaks õppetunniks on Eesti jaoks ikkagi see, et väga avatud majanduse tõttu mõjutavad väliskeskkonna probleemid meid märkimisväärselt. Sisemine haavatavus, mis tookord seisnes järsult paisunud võlakoormuses, tegi olukorra meie jaoks palju keerulisemaks, kui see muidu oleks olnud. Siinkohal võib meid võrrelda näiteks Poolaga, kus buum oli väiksem ja pärast finantskriisi kasvas majandus aeglaselt, aga aasta kokkuvõttes SKP ei langenud. Võrreldes teiste riikidega, mida rahvusvaheline finantskriis samuti mõjutas, aitas meil rahvusvaheliste rahastamisvõimaluste halvenemisega paremini toime tulla see, et riigil olid reservid."

Eesti aastal 2009.

Finantskriisi võitjad

Aktsiad – aktsiad tegid finantskriisi algusaastatel läbi meeletu kukkumise. Kui 2007. aastal oli Standard&Poors 500 indeks 1500 punkti peal, siis 2009. aasta jaanuaris kukkus see 773 punkti peale. Tänaseks on indeks jõudnud 2890 punkti lähistele. Nii et tublisti võitsid nii need, kes finantskriisi ajal ETFi müümata jätsid kui ka inimesed, kes 2008-2009 aastate segadust ära kasutasid ja positsioone suurendasid.

Alternatiivsed rahastussüsteemid – viimast finantskriisi võib pidada omamoodi stardipauguks ühisrahastusele. Kuna pankadest laenu ei saanud, siis loodi hulgaliselt ühisrahastusplatvorme, mis on viimastel aastatel ka eestlaste seas populaarsust kogunud.

Idufirmad – MITi ettevõtlusprofessor Vikas Shah on öelnud, et peab majanduskriise idufirmade jaoks suurepäraseks ajaks. Põhjuseid leiab palju: tööpuudus sundis noori teisi variante kaaluma, nutikad noored nägid variante, kuidas probleemidega maadlevas majanduses internetiteenuste abil kasumit teenida.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. September 2018, 18:47

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing