Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas Euroopa aktsiad tõusevad tuhast?

Tundub, et Euroopa aktsiaturud on Itaalia poliitilise riski ja kaubandussõja selja taha jätnud ning optimism hakkab uuesti kasvama, kirjutab Bloomberg.

Globaalsed aktsiaturud on tänavu tõusnud, aga Euroopa aktsiatel pole eriti hästi läinud. Kusjuures viimase seitsme aasta jooksul on need harva olnud nõnda odavad. Aktsiad on koos euroga tõusma hakanud, mis on küllaltki ebatavaline. Võlakirjaturg on samuti kosumas ning Saksamaa ja perifeeriariikide tootluste erinevus muutub järjest väiksemaks.

Seega pole üllatus, et Euroopa Keskpanga president Mario Draghi oli Brüsselis toimunud rahapoliitikute kohtumisel veidi optimistlikuma tooniga. Põhjusteks on kiirem inflatsioon, majanduskasvu paranemine, Itaalia populistide leebumine ning asjaolu, et USA keskendub kaubandussõjas eelkõige Hiinale.

Mõõn on läbi

„Mõõn on läbi saanud ja asjad pöörduvad,“ ütles BNP Paribas Asset Managementi valuutameeskonna asejuht Momtchil Pojarliev. „Tulevikus näeme, et rahapoliitika hakkab globaalselt minema ühes suunas.“

Investorid panustavad sellele, et Euroopa Keskpank (EKP) tõstab intressimäärasid 2019. aasta oktoobris. Viimati tõstis EKP intresse 2011. aastal. Järgmisel aastal peaks Föderaalreserv intresside tõstmisel võtma väikse pausi.

EKP tahab varaostu programmi sellel aastal lõpetada ning kõik läheb plaanipäraselt. Euroala inflatsioon on eesmärgile väga lähedal. Draghi nentis, et euroalas on tekkinud „küllaltki jõuline“ hinnasurve, aga keskpanga hinnangul ei ole intresse enne järgmise aasta suve vaja tõsta. Norra ja Tšehhi on rahapoliitikat juba karmistama hakanud. Sellel kuul on Norra kroon dollarisse kallinenud 3,3 protsenti. Tšehhi kroon on tõusnud 2,2 protsenti.

Erinevused vähenevad

„Kui vaadata järgmist aastat, siis meie hinnangul peaks erinevused järjest vähenema,“ ütles Goldman Sachsi aktsiastrateeg Peter Oppenheimer Bloombergile antud intervjuus. „USA ja globaalsete turgude vahel ei saa olema erinevused nii suured. Tulevik saab olema kontrastne sellega, mida oleme viimastel aastatel näinud.“

Euroopa aktsiafondidest on viimase 28 nädala jooksul raha välja voolanud lausa 27 nädalal. Barclays’ panga strateegid aga arvavad, et aktsiad saavad tuulte pöördumisest kasu. Panga analüütikud eesotsas Emmanuel Cauga ütlesid, et USAsse voolab Euroopaga võrreldes tunduvalt enam raha ning tegemist on „ajaloolise ekstreemumiga,“ mis peaks suhteliselt lühikese aja jooksul muutuma.

Euroopa aktsiaturgude hinnatase on üks madalaimaid viimase 7 aasta jooksul (hinna ja kasumi suhet vaadates). Investeerimisfirma Amundi Asset Management ja Societe Generale pank peavad samuti regiooni aktsiaid atraktiivseks.

„Me eelistame Euroopa aktsiaid USA omadele ja fookus on siinkohal väärtusel,“ ütles Societe Generale strateeg Sophie Huynh.

Pangad ja autotootjad kallinevad

Investorid on hakanud panustama ka aktsiatele, mis on USA presidendi Donald Trumpi ähvarduste tõttu odavnema hakanud.

Näitena võib tuua autotootjad, mis on olnud Euroopas tänavu üks kehvemaid sektoreid. Viimase kahe nädala jooksul on sektori aktsiad aga kallinema hakanud ning 10 kauplemispäevast on 9 lõpetatud plussis. Luksusbränd Porsche AG ja masstootja Volkswageni aktsiad tõusid selle perioodiga rohkem kui 13 protsenti (26. septembri seisuga). Donald Trump on oma tähelepanu pööranud Hiinale ning Euroopa autotootjaid pole sanktsioneerima veel hakatud.

Euroopa pangandussektori aktsiad, mis on tänavu odavnenud 12 protsenti, peaks kõrgematest intressimääradest kasu saama.

Samas on rahapoliitikud rõhutanud ka riske – olgu selleks USA ja Hiina kaubandussõja võimalik doominoefekt või arenevate turgude valuutakriis. Ka Brexit tekitab eurooplaste jaoks palju muret.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

Euroopa Keskpank