Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Paljud investorid kardavad jätkuvalt aktsiaturge

Eelmisel nädalal möödus 10 aastat ühest kõige hirmuäratavamast börsipäevast finantskriisi ajal. Dow kukkus 2008. aasta 29. septembril 7 protsenti (780 punkti), sest USA Esindajatekoda hääletas riigi suurimate pankade päästepaketi vastu.

Paljud investorid ei tulnudki enam aktsiaturgudele tagasi. Tollel päeval toimunud turgude langus oli osa suuremast krahhist, mis sama aasta sügisel algas. Lõpuks kiitis kongress plaani siiski heaks, aga volatiilsus sellega ei lõppenud.

Investorid olid jahmunud ja segaduses. Pärast Lehman Brothersi pankrotti päästis valitsus ka kindlustusfirma AIG. Wachovia müüdi Wells Fargole ning Merrill Lynch liitus Bank of Americaga.

Kõik see oli osa majanduskriisist, mille mõju on siiamaani tunda. See võis osad investorid elu lõpuni turgudelt eemale peletada, kirjutab CNN Money.

Kindlustunne on taastunud aeglaselt

„Liiga palju inimesi on aktsiatesse investeerimist vältinud ja asja kõrvalt jälginud,“ ütles E-Valuatori investeerimisfondide tegevjuht Kevin Miller.

Investment Company Institute’i andmetel voolas aktsia- ja võlakirjafondidesse mullu vaid 67 miljardit dollarit.

„Osadel investoritel ei lähe 2008. aasta kunagi meelest ja nad muutusid liiga konservatiivseks,“ ütles Citizens Banki tegevdirektor ja globaalsete turgude juht Tony Bedikian.

Bedikian ütles, et turgudel on olnud aega terveneda. Kindlustunne on taastunud aga aeglaselt, vaatamata sellele, et aktsiaturud on alates 2009. aasta märtsist tohutult kallinenud. Dow Jones, Standard & Poor’s 500 ning Nasdaq on saavutanud järjest uusi rekordeid.

Suur osa aktsiainvestoritest on oma raha paigutanud niinimetatud FAANG aktsiatesse (Facebook, Apple, Amazon, Netflix ja Google). Spekulatiivsemad kauplejad on proovinud kasu saada ka „veidramatest“ investeeringutest nagu bitcoin, krüptovaluutad ja kanepiaktsiad, nentis Bedikian.

Üksikaktsiaid välditakse

Suurem osa investoritest on aga vältinud üksikaktsiate ostmist.

Need, kes investeerivad, on valinud selleks vähemriskantsemad varad. Nendeks on passiivselt juhitud börsil kaubeldavad fondid, mis järgivad indeksit. Need on odavamad kui tavalised investeerimisfondid ning need järgivad terve turu käekäiku. Indeksfondide populaarsus on järjest kasvanud.

Börsil kaubeldavad fondid (ETFid) on samuti paremad inimeste jaoks, kes ei soovi üksikaktsiate analüüsiga tegeleda. Nende eesmärk pole valida aktsiaid, mis turgu edestavad. Nad tahavad omada kõiki suuremaid aktsiaid ning seda strateegiat peetakse turvalisemaks.

Föderaalreserv alustas pärast finantskriisi rahatrükiga ning viis intressimäärad nullilähedale. Kogu see stimuleerimine on muutnud raha odavaks ja on võimalik, et selle tõttu on tekkinud suured varamullid, mis võivad tulevikus palju probleeme tekitada.

Noored vaatavad turge teise pilguga

Riske vältiv investeerimine ei pruugi niipea turgudelt taanduda. Suur mõju on ka 1980-2000 aastatel sündinud noortel (millenials), kes proovivad leida viise, kuidas omale pensioni hakata koguma.

„Need investorid, kes jõudsid kehvemal ajal täisikka, ei vaata aktsiaturge sama pilguga kui niinimetatud beebibuumerid, kes kasvasid üles 80 ja 90ndatel, mil turud tõusid järsult,“ ütles investeerimisfirma Natixis Investment Managersi strateeg David Lafferty.

Ta lisas, et nooremad investorid keskenduvad rohkem oma investeeringute kaitsmisele ning kõrge tootlus on pigem teisejärguline.

„Kriis on investoreid muutnud,“ lisas Lafferty. „Nad on palju tujukamad ning otsustavad volatiilsuse kasvu ajal suurema tõenäosusega oma varasid müüa.“