Euroopa börsidel on pilgud seatud ka Suurbritanniale, kus kardetakse Brexiti-kõneluste ebaõnnestumist.Foto: EPA
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Börs: nädal algas langusega
Esmaspäeva viis langusesse nii Aasia kui ka Euroopa börsid ning ainsana tundsid end hommikul hästi toorained ja dollar.
Euroopa börsid on samuti valdavalt punased. Suurbritannia, Saksamaa ja Hispaania börsid olid lõuna ajal ligi poole protsendiga miinuses, Prantsuse börs oli veelgi rohkem kukkunud. Euroopa indeks Stoxx langes 0,7% 356 punktile.
Siin on pilgud pööratud Suurbritanniale, kus kardetakse Brexiti-kõneluste ebaõnnestumist. Samuti hoiab pingeid üleval Itaalia, kes soovib eelarve lastas suuremasse defitsiiti, kuid sellele seisab vastu Euroopa Liit. Saksamaal sai Bayeri liidumaa valimistel sai löögi liidukantsler Angela Merkeli sõsarpartei CSU, kes kogus nädalavahetuse valimistel 37% häältest. See on tema jaoks kehvim tulemus alates II maailmasõja järgsetest aastatest.
Aasia Dow oli hommikuks kukkunud 1,3% ning Jaapani Nikkei oli 1,9 protsendiga miinuses. Enam kui protsendi olid kukkunud ka Hang Sengi ja Shanghai börs. Futuurid näitavad, et väikeses languses avanevad ka Euroopa börsid.
Bloombergi hinnangul on Aasia nõrkuse taga Rahvusvahelise Valuutafondi juht Christine Lagarde, kes viitas globaalse majanduse nõrkusele ning soovitas investoritel panna vaim valmis veel suuremaks turgude volatiilsuseks.
Samuti ähvardas Ameerika Ühendriikide president Donald Trump Hiinale lisatollide kehtestamisega, mille peale Hiina vastas, et pole huvitatud kaubandussõjast, kuid on valmis "vastama". Hiina börs kukkus nelja aasta madalaimale tasemele. Aasia suurimad kukkujad olid tehnoloogiaaktsiad.
Jõudsalt kerkis nafta hind: WTI toornafta kallines 0,9%, 80 dollarini. Brenti toornafta barrel kallines lausa 1,23%, 81,42 dollarini. Ühelt poolt surub hinda küll alla osade naftariikide suurenenud tootmine, kuid Iraani kriis ning Ühendriikide ja Saudi Araabia vaheline hõõrumine Türgis kadunuks jäänud saudi dissidendi Jamal Khashoggi pärast lasi nafta hinnal kerkida.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.