Liina Laks • Kaspar Allik • 26. oktoober 2018 • 7 min
Jaga lugu:

USA börs aina nõrgematel jalgadel

USA börsi üleval hoidvaid aktsiaid jääb aina vähemaks, tootlust tuleks otsida pigem mujalt, leiavad eksperdid.

Aktsiad kukkusid eile uuesti. Ameerika 500 suurimat ettevõtet koondav S&P 500 kukkus 3 protsenti ning langes tagasi 2017. aasta lõpu tasemele. Tehnoloogiaaktsiaid koondav Nasdaq 100 langes veel rohkem – 4,4 protsenti, mis oli indeksi jaoks suurim päevane kukkumine viimase seitsme aasta jooksul.

Selle asemel, et rõõmustada kvartalikasumite ja käibenumbrite üle, mis on seni suuresti ootustele vastanud, keskendutakse hoopis võimalikele riskidele nii majanduses kui ka ettevõtete prognoosides järgneva aasta kohta.

Kuigi ühe aasta baasil on S&P 500 siiski 6,7protsendilist kasvu näidanud, on selle töö ära täinud aina väiksem käputäis aktsiaid. Indeksi 500 aktsiast on 353 tükki korrektsioonis ehk langenud üle 10 protsendi oma tipust ja 179 on langenud vähemalt 20 protsenti ning jõudnud seega karuturule. Kui poleks olnud mammuteid, nagu Microsoft ja Apple, kes püsivad jätkuvalt enda tipu lähedal, oleks indeksi tootlus omajagu kehvem.

Need on märgid sellest, et USA turg „mädaneb vaikselt äärtest,“ kirjutas Wolf Richter enda Wolf Streeti blogis. Ta toob põhjustena välja neli laialt levinud teooriat: 1) Ameerika Ühendriikide aktsiaturg on liiga kallis ning lõpuks peavad hinnad langema. 2) Intressimäärad tõusevad ning seetõttu läheb raha laenudest sõltuvatele firmadele aina kallimaks ning raha on raskem leida. Seega investorid on sunnitud riske ümber hindama. 3) Riski hinnatakse ümber ning nõutakse suuremat võimalikku tootlust. 4) Dividendiinvestorid vaatavad aina enam võlakirjade poole, kust saab aktsiatega sarnast tootlust ilma aktsiariskita.

Võimalused arenevatel turgudel

Kui USA S&P 500 langus tipust ligineb 10 protsendile, siis Aasias on jõutud karuturule, MSCI Asia Pacific indeks on jaanuarikuisest tipust langenud 22 protsenti. Karuturule on jõudnud ka arenevate turgute indeks MSCI Emerging Markets.

Langusega on raamatupidamisväärtuse käärid arenevate ning arenenud turgude vahel kärisenud viimase kümne aasta suurima vaheni, kirjutas Financial Times. Arenevate turgude aktsiad kauplevad P/B järgi praegu 36 protsenti madalamal võrreldes arenenud turgudega.

Säärane erinevus on ajalooliselt olnud väga tugev ostusignaal, ütles Ewan Thompson Neptune Investment Managemendist. Alates 2001. aastast, mil vahe on sedavõrd suureks kasvanud, on arenevad turud arenevaid turge järgnenud viie aasta jooksul märkimisväärselt edestanud.

Loogika on lihtne. Kui arenevate turgude bilansis olevate varade eest tuleb tasuda 1,49kordset hinda, võib neid pidada odavaks. Vähemalt kui võrrelda neid kallimate arenenud turgudega, mille varade eest tuleb välja käia 2,34kordne hind. Teisalt võib see näidata, et turg peab arenevaid turge vähem kvaliteetseks või nendes nähakse järgnevatel aastatel suuremat riski. Olgu selleks kaubandussõda, nõrk majanduskasv või mõni muu põhjus.

Sama meelt on ka investeerimispank Goldman Sachs Group, kes leiab, et arenevate turgude müügilaine on loonud hulgaliselt väärtust. Ettevõte kommenteeris, et nüüd on aeg osta mitu kuud languses olnud arenevate turgude aktsiaid, sest pikka aega selline olukord kesta ei saa. Praegune olukord on anomaalia, mille on investeerimispanga sõnul esile toonud nii sanktsioonid Türgi ja Venemaa vastu kui ka USA presidendi Donald Trumpi maksualandus, kommenteeris Sam Finkelstein Goldman Sachsist Bloombergile. Kuid Finkelsteinile teeb jätkuvalt muret halvenev suhe Hiina ja USA vahel.

Üks hirm: suur võlakoormus

Nii IMF kui ka paljud börsidel tegutsevad suurkujud on toonud välja, et ühe ohukohana kogu kaubandussõja, poliitilise ebastabiilsuse ja majanduskasvu aeglustumise kõrval nähakse väga tugevalt ettevõtete ja inimeste võlataset.

Eesti varahaldusettevõte FB Asset Managementi fondivalitseja nõukogu liige Sergey Yurkin usub – nii nagu ka möödunudnädalase raputuse ajal, et turud on üle kuumenenud ning on oodata “väikest korrektuuri.” “Praegu otsib turg selleks katalüsaatorit. Üheks selliseks katalüsaatoriks võib olla Föderaalreservi tõstetavad intressimäärad, mis võivad muuta laenud USA ettevõtete jaoks kallimaks. Lisaks usuvad paljud, et USA ettevõtete võlakoormus on juba praegu liiga suur ning ühe-kahe suurema USA firma pankrot võib vallandada pankrottide ahela, tõmmates kaasa ka teised või isegi pangad,” ütles Yurkin.

Kui suur on võlaprobleem tegelikult? “Näiteks börsiettevõtetest on ca 1800 ettevõtet, mille ülelaenamine (suhe võlg/aktivad) on üle 100%. Ameerika ettevõtted ja nende kasumid on aastaid pidevalt kasvanud, peamiselt tänu odava laenu võimalusele,” rääkis Yurkin ning tõi välja, et puhtalt numbrite pealt on USA mittefinantsettevõtete võlg 2017. aasta teises kvartalis üle 70% USA SKTst. “See on rekordiline arv. Samal ajal S&P 500 mittefinantsettevõtete netovõlg EBITDAga (intressi- ja maksukulumi eelne kasum – toim) võrreldes on suhtes 1,5 – seda pole olnud näha alates 2003. aastast.”

Yurkini ja tema meeskonna hinnangul võivad kõige enam korrektsioonis kannatada kõrgtehnoloogia sektor ning jaemüüjad. “2017. aastal on võlgade tõttu pankroti esitanud üle 50 Ameerika jaemüüja, millest suurim oli Toys R Us.” Järgmiste riskirühmadena nimetas Yurkin energiasektorit ja kommunaalteenuseid, mille EBITDA suhtarvud on oma tegevusest tingitud suure netovõla tõttu suurimad. Samuti võivad löögi alla sattuda ehitus- ja tootmisettevõtted. “Nende probleemid on rohkem tingitud kaubandussõjast, aga intresside tõus vaid suurendab sõjast tingitud survet,” nentis Yurkin.

FB Asset Management ise strateegiamuutust teha ei plaani. “Meie varahalduse strateegia töötab riskifondi põhimõttel, tootes pidevalt väikest ja stabiilset kasumit, hoolimata turu liikumise suunast. Olukorras, kus turg on segaduses ja volatiilne, on just see riskifondi strateegia, mida meie ettevõtte FB Opportunity Fundi juhtides kasutab,” lisas Yurkin.

Võlgu kardavad ka ameeriklased ise

Ka USA tuntud riskifondi Oaktree Capitali üks rajajatest ning mees, kelle uudiskirju armastab lugeda ka Warren Buffett, Howard Marks, vaatab kriitiliselt USA võlataseme suunal. Äsja Handelsblattile antud intervjuus ütles Marks, et nii era- kui ka avalikus sektoris kasvavad võlad panevad teda kõige enam muretsema. “Las ma toon paar näidet: krediitide osakaal, mis anti niigi kõrvuni võlgades ettevõtetele, niinimetatud leveraged loans ehk laenud, millel on suur risk, et neid kunagi tagasi ei saa, on alates 2008. aastast duubeldanud end 1,1, triljoni dollarini. USA ettevõtete võlad – kui seda võrrelda SKTga – on kriisieelsele tasemele jõudnud. Ja maailma võlgade osakaal võrreldes maailma võlatasemega on 2007–2017 vahel kasvanud 179%, 219 protsendile. Kui järgmisel korral kõik kokku kukub, varisevad tõenäoliselt kokku kõik võlainstrumendid,” nentis Marks Handelsblattile.

Mehis Raud  Foto: Andras Kralla

Korrektsiooni ei tohiks karta

Varahaldusfirma Trigon Capitali partnerit ja fondihaldurit Mehis Rauda praegune languses ei üllata ja areneva maailma suhtes on meelestatud positiivselt.

Järgneb intervjuu Mehis Rauaga:

Kui tõsiseks volatiilsust peate? Kas praegu ongi volatiilsem aeg või on tegu laiapõhjalise nõrkusega?

Oktoobrikuine kukkumine on olnud märkimisväärne, kuid mitte üllatav. Seda eriti Ühendriikides, mis oli siiani suuresti eiranud tõusvat intressikeskkonda, geopoliitilisi riske ja ajalooliselt kõrget aktsiate hinnataset USA turul. Pärast 10 aastat kestnud rallit USA turgudel, mis tõstis USA 500 suurema ettevõtte indeksit (S&P 500) enam kui kolm korda, ei ole selles midagi üllatavat. Lisaks pakub USA 10aastane võlakiri oma 3,1% tootlikkusega arvestatavat alternatiivi aktsiatele.

Milline on volatiilsuse ajal teie strateegia? Kas on midagi, mida te kindlasti teete või ei tee?

Trigoni Uus Euroopa Fond on oktoobri volatiilsust äärmiselt hästi talunud. Fond on kukkunud vaid 0,5%, samal ajal kui regiooni aktsiaindeks on kukkunud 5%, Euroopa laiapõhjaline indeks 7,7% ja Ühendriikide S&P 500 indeks 7%. Seega võime öelda, et olime võrdlemisi hästi korrektsiooniks positsioneeritud. Üldiselt positsioneerime fondi ümber olukordades, kui näeme, et fondis mitte oleval ettevõttel on parem tõusupotentsiaal (riski/tulu suhe) kui portfellis oleval ettevõttel. Turgude volatiilsus pakub selleks tavaliselt häid võimalusi.

Kas turgudele naasnud volatiilsus on pannud teid fondivalitsemisel strateegiat muutma?

Ei ole. Strateegia, mida kasutame, on toonud regiooni võrdlusindeksiga võrreldes 6% parema tootluse selle aasta, 28% viie aasta ja 134% kümne aasta lõikes. Parem tootlus on saavutatud oluliselt madalama volatiilsusega (riskiga).

Kumb annab pikaajaliselt paremat tulemust, kas languse alguses müümine või n-ö ootamine ja kannatamine?

Kõik oleneb, kuidas on inimene positsioneeritud ja mis turufaasis me oleme (arvame end olevat). Kui keegi on olnud nii õnnelik, et nautis kogu oma portfelliga USA turu 333% rallit, siis oleks kindlasti mõistlik vähemalt pool raha võlakirjadesse või muudesse madalama riskiga instrumentidesse paigutada. Areneva maailma suhtes olen hetkel positiivsem, kuna hinnatase on oluliselt mõistlikum kui Ühendriikides. Teiste sõnadega, kui investeerimisstrateegia tugineb fundamentaalnäitajatele, siis ei tohiks korrektsiooni karta.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt