Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ühesugused tingimused, erinev tulemus
Nordeconi kortermaja ehitus Tallinnas Valgel tänaval. Nordeconil on siiski elamuehitust vähem kui Merkol.
Kuigi nii Merko Ehitusel kui ka Nordeconil väheneb tellimuste portfell ning sisendihinnad panevad mõlemad ettevõtted ühtemoodi surve alla, näitasid kolmanda kvartali tulemused, et ehitajad tulevad probleemidega erinevalt toime.
Samal ajal kui Nordeconil vähenesid kolmandas kvartalis nii käive kui ka kasum olulises mahus, oli Merko Ehitus hoopis võimsal tõusulainel.
Merko suutis teenida kolmandas kvartalis 115,1 miljonit eurot, mida on 34% möödunud aasta tulemusest rohkem. Seevastu jäi Nordeconi käive 61,9 miljonit eurot 13% mullusele tulemusele alla. Kasumis on käärid veelgi selgemalt näha: kui Merko teenis kolmandas kvartalis 69% rohkem kasumit, siis Nordeconi tulemus kahanes 26%.
LHV vanemanalüütik Sander Danil ütles, et eelmise aastaga võrreldes kasvas viimases kvartalis mõlema ettevõtte ärikasum, kuid tulemusi mõjutasid mõlemal mõned erakorralise iseloomuga tulud varade müügist. Danil märkis, et Merko käivet ja kasumit mõjutas kahtlemata positiivselt Leedu hotelli Ibis müügist saadud 8,8 miljonit eurot, kuid praegu jääb ebaselgeks sellest müügist saadud kasumi suurus.
Nordeconi 3. kvartali ärikasumit toetas tema sõnul omakorda kinnistute müügist saadud ligi 1 miljoni eurone kasum, mis kajastatus muude äritulude all. “Samas, jättes selle kõrvale, Nordeconi põhitegevuse kasumlikkus siiski paranes,” sõnas Danil. Ta märkis, et Nordeconi kvartaalsed puhaskasumid pole samuti päris võrreldavad, kuna eelmise aasta tulemused sisaldasid arendusprojektide müügist saadud finantstulusid.
Portfell mullusest kõhnem
Mõlemal jätkas vähenemist teostamata tööde portfell: kui Merkol oli mullu samal ajal seal 397 miljoni euro eest tegemata töid, siis kolmanda kvartali lõpus on see kahanenud 239 miljoni euro peale. Nordeconi lepingute portfell püsis üsna sarnane mullusega, kahanedes 133,8 miljonilt eurolt 131,9 miljonile eurole, mis on kolme aasta madalaim tase. Danili hinnangul läheb praeguse uute lepingute tempo juures üpris raskeks järgmisel aastal tänavuse käibe taseme säilitamine ning seda eriti Merkol, mistõttu kannatab ka kasumlikkus.
“Merko tugevaks küljeks on hea positsioon elamuarenduses ja mitmekesine projektiportfell, kuid need müügid ja kasumid kajastuvad alles pärast korterite lõplikku müüki,” ütles Danil “Oluliseks riskiks on jätkuvalt surve kulude kasvule, mida kurdavad kõik turuosalised, kuid tihe konkurents lepingutele takistab ehitusfirmadel pakkumishindu tõsta.”
Nordeconilt ootab LHV jätkuvalt kasumlikkuse mõningast paranemist järgnevatel aastatel. Seda lootust toetavad Danili sõnul ka positiivsed märgid viimases kvartalis, kus suudeti näiteks üldhalduskulusid oluliselt kärpida. Ta märkis, et paranemine oli ka brutomarginaalis, kuid sellele võisid anda ajutist tuge Haabersti liiklussõlme lõpetamisega seotud tulud. “Hetkel ei plaani me oma hinnavahemikke muuta,” ütles ta.
Korterid muudkui valmivad
Merkol tuleb 86% tellijatest erasektorist ning on aktiivne korteriarenduse valdkonnas. Tänavu on ettevõte võtnud töösse juba 840 uut korterit, 550 neist Vilniuses. Osa korteritest valmib aga alles ülejärgmisel aastal. Nordeconil on kaks suurt segmenti: hooned (71%) ning rajatised (29%) ning korterelamutest saadud müügitulu on Nordeconil tänavu vähenenud kolmandiku võrra. Samas on kasvanud ärihoonete maht.
“Ehitusturgu mõjutavad oluliselt hinnatõus ja ehitusvõimekuse nappus, mis lükkab tellijate ehitusprojektide algust edasi, kuna eelarves ei ole selleks vahendeid või ei suuda nad oma arendusprojektide lõppkliendilt rohkem raha küsida,” märkis Merko Ehituse juht Andres Trink.
Ühe lisaprobleemina näeb Nordeconi juhtkond, et lisaks peatöövõtjatest konkurentidele osalevad pakkumistel üha enam ka senised alltöövõtjad, seda tingituna eelkõige riiklike ja omavalitsuse tellijate “jätkuvast poliitikast hoida riigihangetel kvalifitseerumise nõudeid madalal, tuues nii kohati kvaliteedi ja tähtaegadest kinnipidamise ohvriks odavaimale hinnale,” teatas juhtkond börsiteate vahendusel.
Aktsiad eri suunas
Nii nagu on erinevad ettevõtte majandustulemused, on ettevõtete puhul olnud tänavu erinev ka aktsia liikumine: alates aasta algusest on Merko väärtpaber Tallinna börsil kerkinud ligi 10%. Sellele on tõenäoliselt kaasa aidanud kevadel väljakuulutatud dividend 1 euro aktsia kohta. Nordeconi aktsia on samal ajal kukkunud 22% ja allapoole ühe euro taset.
0,52protsenti tõusis eile Merko aktsia kauplemispäeva lõpuks.
–2,04protsenti jäi eile Nordeconi aktsia kauplemispäeva tulemuseks.
Kohalike pankade analüütikud on ehitussektori suhtes äraootaval seisukohal. Juba möödunud kvartalis, mil tulemused ootusele alla jäid, langetas Swedbank Nordeconi hinnasihi 1,3 eurolt 1,1 eurole ning soovitas investoritel Nordeconi osakaalu vähendada. LHV analüütikud andsid jällegi neutraalse hinnasoovituse ning nägid oma viimases analüüsis õiglast hinnavahemikku 1–1,1 euro vahel. Küll märkisid Sander Danil ja Gert Siniloo, et kuigi Nordeconil on oodata marginaalide poole pealt tänavu keerulist aastat, siis järgmisel paaril aastal peaks ärikasumi marginaal paranema ja 2020. aastaks 2% juurde jõudma.
Swedbanki analüütikud andsid Merko Ehitusele viimati 10eurose hinnasihi ning neutraalse soovituse. LHV analüütikud on aga andnud müügisoovituse ja õiglase hinna vahemikku nägid nad 8,7–9,2 euro vahel.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.