Mait Kraun • 11. november 2018
Jaga lugu:
Lehmani kokkukukkumine 2008. aastal tekitas doominoefekti.  Foto: Shutterstock

Kas järgmine kriis sarnaneb Jaapani stagnatsiooniga?

Järgmise kriisi iseloom võib olla sarnane Jaapani 1990. aastatele, mil riiki tabas pikka aega väldanud stagnatsioon, vahendab MarketWatch.

"Järgmine kriis ei ole tõenäoliselt järgmine Lehman, aga hoopis järgmine Jaapan – globaalsete majanduste laialdane zombistumine, mis on põhjustatud sellest, et majandused väldivad riigivõlakirjade ümberhindamisega seotud valusid. See viib omakorda suurte maksutõusudeni, millega kõrgemad intressimäärad, majanduslangus ja töötuse kasv kinni makstakse."

Nõnda kirjutab investeerimisfirma Tressis Gestioni investeeringute juht ja ökonomist Daniel Lacalle. Ta näeb, et järgmise kriisi iseloom saab olema just selline.

"Viimase 50 aasta jooksul on maailm näinud enam kui kaheksat üleilmset kriisi ja paljusid kohalikke kriisi. Seega järgmise kriisi tõenäosus on küllaltki suur," kirjutas ta portaalis The Epoch Times. "Põhjus ei ole ainult selles, et 2007. aasta kriisist on palju aastaid möödas. Faktorid, mis tavaliselt kriisini viivad, on praegu järjest kuhjumas."

"Seekord on asjad teisiti"

Kriisini viivate faktorite hulka kuuluvad suur optimism (ja rahulolu), liigne riskide võtmine ja usk, et seekord on asjad teisiti.

Lacalle nentis, et nõudlust stimuleerivad lahendused ja poliitikad on pannud inimesi uskuma, et riske ei eksisteeri. Üleliigne riskide võtmine ei saa tekkida, kui turvatunnet ei ole – just seda valitsused ja keskpangad pakuvadki.

Investorid võtavad suuri riske varades, mida peetakse niiöelda kuulikindlaks. "Väga raske on ehitada varamulli seal, kus investorid ja ettevõtted näevad suuri riske. See peab juhtuma uskumusel, et kõrgemate hinnatasemetega ei kaasne suuremad riskid," seletas ta. "Investorid arvavad, et seekord on asjad teisiti, fundamentaalnäitajad pole enam nii tähtsad ja tekkinud on uus paradigma. Just need faktorid ei võimalda riske kaalutletult võtta."

Lehman oli sümptom

"2007.–2008. aasta kriis ei alanud Lehmani kokkukukkumise pärast," kirjutas ta. "See oli lihtsalt suurema probleemi sümptom, mis oli alanud väikeste puhangutega juba mitu kuud varem. Arvati, et kasvutsükkel läheb edasi ja võeti üleliigselt võimendust. Kasvu ootused aga ei täitunud."

Lacalle selgitas, et seekord on kriisinakkus palju raskema iseloomuga. Lehmani kokkukukkumise järel on paika pandud tugevad mehhanismid, mis aitavad pangandussüsteemi doominoefekti vältida ning selle tõttu ei lõhke mull järsult. Tema arvates tuleb seekord "globaalne stagnatsioon" ja varahindade stabiilne langus, mis on juba praegu toimumas. See viib omakorda täiemahulise majanduskriisini.

"Kuna see toimub? Me ei tea, aga 2018. aastal ilmunud hoiatussignaale ei võeta tõsiselt. See võib tulla varem, kui inimesed ootavad," kirjutas Lacalle. "Ka seekord ei võta valitsused ja keskpangad vastutust ning ennast süüdistama ei hakata. Nad esitlevad end kui lahenduste väljapakkujaid."

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas