Majandusbuum võib surra vanadusse või langeda mõrva ohvriks

Keskmine SKP kasvu prognoos 2019. aastal on 2,6%, aeglustudes 2020. aastal 1,9%ni. Bloombergi uuringus olid vaid 20% ökonomiste seda meelt, et lähima 12 kuu jooksul pidu lõpeb ja saabub majanduslangus.

Hiljuti avaldatud tööjõu andmed, mille kohaselt loodi USAs eelmise aasta lõpus juurde 312 000 uut töökohta, on andnud põhjuse optimismiks. Kõik teavad, et majandus käitub tsükliliselt ja et majanduskasvu soodustab tarbijate, ettevõtete ja investorite usaldus. Viimasel ajal oli see kindlustunne langenud. Finantsturgudel valitses hirm, et buum sureb lõpuks kas vanaduse tõttu, või mis veel hullem, mõrvatakse isetäituva kriisiennustusega. Aasta kestnud volatiilsus aktsiaturgudel näitab investorite kõhklusi. Inflatsiooniootused on langenud, mis on märk majanduskasvu puudumisest.

Tarbijad seevastu on saanud tööjõuraportist julgust juurde, neil pole karta töökoha kaotust ega pigista ka tarbimislaenude intress hinge kinni, mis vähendaks puhkuste broneerimist ja autooste. Kulutamise jätkamine laenude toel toob kaasa aga rumalaid investeeringuid ja kui intressid jätkavad tõusu, saabub lõpuks ka maksejõuetus. See käib nii riigi kui ka inimeste kohta.

Buumi võib muidugi ka lihtsalt ära mõrvata ja selles kuritöös oleks esimene kahtlustatav Föderaalreserv, mis ise andis madalate intressimääradega majanduskasvule korraliku hoo sisse. Lausa nii tugevalt, et jätkus terveks dekaadiks, kui mitte rohkemaks. Föderaalreserv on alates 2015. aastat tõstnud intressimäärasid, et laenamist keerulisemaks teha ja inflatsiooni 2% piirides hoida. President Trump on mitmeid kordi kurjustanud Föderaalreserviga, süüdistades inflatsiooni ohjamisega üle pingutamises.

Igasugune majanduskriisi kuulutav teooria peab suutma selgitada, miks finantsturud nõrgenevad, kuigi töökohtade arv kasvab ja tarbimine jätkub endisel moel. Majandust veab kulutamine ja kulutada suudetakse seni, kuni on võimalik kergelt laenu saada ning intress pole veel liiga kõrgel. Investorid mängivad kriisi kuulutamise protsessis oma rolli. Kui investorid arvavad, et oodata on krahhi, püüavad nad müüa enne, kui hinnad langevad. Aktsiahindade langetamise ja intressimäärade tõstmise tõttu raskendavad nad äriühingute rahastamist aktsiate või võlakirjade müügiga. Selle tulemusena võivad nad ise kiirendada majanduslangust, mille pärast nad muretsesid. Kui Föderaalreservi saab kahtlustada majandusbuumi mõrvas, siis investorite tegevus on samaväärne vähemalt tahtmatu tapmisega.