Aktsiaturul paistab kolme aasta tagune seis

Selleks on talle andnud alust turgude järsk taastumine jaanuaris, mis järgnes USA Föderaalreservi, Trumpi administratsiooni ja Hiina ametivõimude poliitilistele sammudele.

Maailma majanduse olukorra vahel praegu ja 2016. aasta alguses on kindlasti sarnasusi. Toona varisesid turud USA ja Hiina majanduse halvenemise ja deflatsiooniriskide süvenemise tõttu ning kuigi Föderaalreserv ja Hiina ametivõimud püüdsid kukkumist ära hoida, ei piisanud nendest abinõudest või tulid need liiga hilja.

Mis toimub praegu? USA majandus ei ole veel 2016. aasta näitajate juures, kuid kuid Hiina majandus on, kusjuures mõlema olukord muutub pigem halvemaks, mitte paremaks. Eelmisel nädalal Davosis alandas IMF maailma majanduskasvu prognoosi. Majanduskasvu üldine pilt tundub sarnane kolme aasta tagusega. Paljud vaatlejad usuvad, et risk majanduslanguseks üle maailma on on suur, sest kogunõudlus väheneb ja stagnatsioon luurab.

Kas halvim stsenaarium täitub, sõltub suuresti kolmest tegurist.

USA makromajanduspoliitika. Rahapoliitikaga on pilt segane, aga hea uudis on see, et USA intressimäärad on peaaegu tasakaalu saavutanud. See lubab tõsise majanduslanguse ajal neid vähendada veel ligi 250 baaspunkti. Samas on tööturg palju probleemsem kui 2016. aastal ja palgatõus on suurem.

Hiina makromajanduspoliitika. Alates 2008. aastast on Hiina poliitilised abinõud mitu korda hoidnud ära majanduslanguse. Seekord on maksu- ja rahandusasutused tegutsenud majanduslanguse peatamiseks vähem otsustavalt, kuna nad eelistavad võlga vähendada ja püüavad parandada majandusnäitajate kvaliteeti, mitte lihtsalt majandust kasvatada.

Kaubanduspoliitika. Seda riski 2016. aastal ei olnud. Tõenäoliselt kaubandussõda ei eskaleeru, aga kahjuks võib Trumpi administratsioonil igal ajal tekkida järgmisi hävitavaid mõtteid.

Makromajanduspoliitikaga on praegu raskem majanduslanguse vastu võidelda, kui oli 2016. aastal. Suurest pullituru jätkumist peetakse vähetõenäoliseks ka seetõttu, et aktsiad on nii palju kallimad, isegi ülehinnatud, kui 2016. aasta alguses. Nüüd on reaalne omakapitali tootlus langenud vaid umbes 3 protsendini, mis peegeldab S&P 500 palju kõrgemat hinna ja tulu suhet (P/E) ning samuti võlakirjade tootluse kasvu. Kallil aktsiaturul on vähem võimalusi kasvada, kui oli 3 aastat tagasi.