Jaga lugu:

Silmipimestav võlg on toonud turule hirmu ja ahnuse

Föderaalreservi peahoone.  Foto: Shutterstock

Investorite leebema rahapoliitika ootused on täidetud ja nüüd tuleb hakkama saada tagajärgedega – maailmas on 8,6 triljoni eest võlga, mille tootlus on negatiivne, kirjutab Bloomberg.

See on üks põhjus, miks rahahaldurid on hakanud võlakirjaturu äärealadelt varasid otsima.

Võtkem näiteks kas või sellel nädalal toimunud sündmused – mitu korda pankroti välja kuulutanud Ecuador müüb turgudel miljardi dollari eest uusi võlakirju vaatamata sellele, et praegu ollakse läbirääkimistes Rahvusvahelise Valuutafondiga finantsabi saamiseks. Kriisist räsitud Kreeka on saanud 2,5 miljardi euro suuruse võlakirjaoksjoni ajal väga häid pakkumisi. Usbekistan kasutab riskialteid investoreid selleks, et korraldada esimene rahvusvaheline võlakirjade müük.

Seega pole ime, et maailma suurimad investeerimisfondid paigutavad raha jälle arenevate turgude võlakirjadesse. Sealt leiab tootlust.

Rämpsvõlakirjad kallinevad

Samal ajal tõusevad ka USA rämpsvõlakirjade hinnad. Kauplejad panustavad sellele, et leebem rahapoliitika pikendab majandustsüklit. Rämpsvõlakirjade müüjatel on pidu, sest hinnad on kasvanud viimase kuu jooksul seitsme aasta kiireimas tempos. Kui võlakirjade hind tõuseb, siis tootlus langeb ning uusi võlakirju on võimalik väljastada madalama intressiga.

“Mõne nädalaga on hirm muutnud ahnuseks, see on väga suur psühholoogiline muutus,” ütles investeerimisfirma Robeco Group võlakirjaturgude juht Jamie Stuttard. Ekspert on otsustanud arenenud turgude võlakirjade osakaalu vähendada.

Me oleme tagasi mõni aasta tagasi läbi saanud olukorras – halvad uudised on head uudised – ning selle põhjal tehakse ka investeerimisotsuseid. Idee on selles, et leebem rahapoliitika aitab turgudel taastuda ning majanduskasvuga seotud hirmud aitavad seega riskantsematel varadel kallineda. Kui hirm majanduslanguse ees suureneb, siis on teada, et rahapoliitika muutub leebemaks, mis toetab omakorda turge.

Eurotsoonis samuti probleemid

Eurotsooni rahapoliitika karmistamist ähvardavad edasi lükata Saksamaa ja Itaalia majanduse probleemid. Saksamaa tööstus aeglustub ning Itaalia majandus langeb. Föderaalreserv teatas eelmisel nädalal, et intressimäärasid enne inflatsiooni kiirenemist ei tõsteta.

“Turud on varasemalt mitu korda näidanud, kuidas nad suudavad soodsa rahapoliitika puhul majanduse ja poliitilise reaalsusega seotud uudiseid ignoreerida,” ütles investeerimisfirma Aberdeen Standard Investmentsi portfellihaldur James Athey. “See, et Itaalia valitsuse võlakirjade müük niivõrd hästi läheb, näitab, et investorid otsivad tootlust. Arenevatel turgudel on samuti nõudlus kasvanud.”

BNP Paribas kirjeldab edasise optimismi põhjusi: leebemad keskpangad on peamine põhjus, miks uuel aastal alanud aktsiaturgude tõus saab jätkuda. Hirm rahapoliitika karmistamise pärast on tagaplaanile langenud. “Turud peavad nüüd järele mõtlema, kas me oleme ikka praegu tsükli lõpus või mitte,” ütlesid strateegid eesotsas Viktor Hjortiga.

Morgan Stanley peaökonomist Chetan Ahya annab riskivõtjatele samuti rohelise tule. Ta usub, et globaalne majanduskasv peaks aasta teises pooles tänu arenevatele turgudele taastuma. Positiivset mõju avaldavad ka Föderaalreserv ja kaubanduspingete leevenemine.

Olukord võib ka pöörduda

Kõik ei ole aga sugugi kindel. Kui majandusandmed paranevad ja Föderaalreserv ning Euroopa Keskpank otsustavad rahapoliitikat karmistada, siis võivad turud võitudest ilma jääda.

“Ainuke olukorra jätkumise võimalus on see, et globaalsed majandusandmed stabiliseeruvad, aga ei parane. USA majandusel läheb jätkuvalt hästi, aga kasv ei tohi olla oodatust kiirem,” ütles Athey. “See tundub väga kitsas tee.”

HSBC pank on samuti pessimistlik. “Kui turud hakkavad uuesti intressitõuse hindadesse arvestama, siis satuvad riskantsemad varad surve alla ning volatiilsus jätkub. See on heast stsenaariumist küllaltki kaugel,” kirjutasid strateegid eesotsas Max Kettneriga.

Jaga lugu:
Hetkel kuum