Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Endel Palla: Harju Elektri aktsia kukkumine on üllatav

    Üle 50 aasta elektriseadmete turul tegutsenud Harju Elekter teatas täna oma 2018. aasta ja neljanda kvartali majandustulemused, mis jäid eelmisele aastale alla ning viisid aktsia langusesse.

    Harju Elekter on 2018. aastal kaasajastanud tootmisseadmeid ja soetanud tütarettevõtteid Rootsis. Ettevõtte nõukogu esimees Endel Palla sõnul olid kasumlikkuse vähenemine ootuspärane. Pildil Harju Elektri juht Andres Allikmäe ja nõukogu esimees Endel Palla.Foto: Raul Mee
    Nõukogu esimees ja suurinvestor: tulemustes üllatusi polnud
    Ettevõtte nõukogu esimehe Endel Palla sõnul olid Harju Elektri tulemused ootuspärased ja dividendi suurus läks tagasi oma tavapärasele tasemele. „Majandustulemustest torkas silma käibe kasv 18%, mis oli hea ja ootuspärane, kasumi langus oli samuti ennustatav ja seondub soetatud uute ettevõtete integreerimisest põhjustatud suurenenud kuludega,“ ütles ta. „Lisaks on vaja ära oodata läbirääkimiste ja kohtuvaidluste tulemus aasta kasumit erakorraliselt vähendanud laevaehituse elektritööde 1,9 miljoni eurose kahjumi asjus, kuna selle tegelik suurus on veel selgumata.“
    Rääkides lõppenud aastast tõi ta esile, et 2018. aastal investeeris Harju Elekter kaasaegsetesse kõrge automatiseerituse tasemega tehnoloogilistesse seadmetesse. Laiendati tootmispindu Leedus ja Eestis ja sellelt aastalt on oodata müügimahu kasvu Skandinaavia turgudel, eelkõige Rootsis ja Norras. Dividendide vähendamises ei näinud Endel Palla midagi kummalist. „Tänavu otsustatud dividendide suurus 18 senti aktsia kohta on igati normaalne. Erakorraline oli hoopis eelmisel kahel aastal makstud kõrgem dividend, sh 2018. aastal makstud 0,24 eurot aktsia eest. Dividendi tavapärasest kõrgem määr oli põhjustatud sellest, et Harju Elektrile laekus 25,8 miljonit eurot PKC Group OY aktsiate müügi eest.
    "Üllatav on see, et aktsia on nii suure langusega reageerinud tulemustele, mis olid ennustatavad,“ ütles Palla. Suurinvestorina tunneb ta end ettevõtte tuleviku suhtes kindlana. „Oman pikaajalise investorina Harju Elektri aktsiaid, olen investeeringuga rahul ja kavatsen neid edasi hoida,“ sõnas ta.
    Kukkusid nii aastane (–64,7%) kui ka kvartalikasum (–22,2%), samal ajal kui käive kasvas viimases kvartalis 10% ja aasta lõikes 18%. Ettevõte põhjendab mullusest viletsamaid majandustulemusi suuremahuliste kulutustega laienemisel Rootsi. Nimelt osteti eelmisel aastal kaks Rootsi firmat, mille integreerimine kontserni tegevusse nõuab lisaaega ja kulutusi. Kasumlikkus kannatas ka aasta teisel poolel arvesse võetud laevaehituse elektritöödest tuleneva 1,9 miljoni eurose kahjumi tõttu.
    Põhilise tulu ehk 84% andis neljandas kvartalis müügitulu tootmise segmendist, ülejäänud 15,8% tuli kinnisvara rendist ja muudest tegevustest. Aasta kokkuvõttes oli tootmisest teenitud müügitulu 82,6% kogukäibest.
    Välisturgudelt suurem tulu kui kodumaalt
    Müügimaht kasvas enim Rootsis ja Norras, sealhulgas Rootsi müügitulu viiekordistus aastaga 13,5 miljoni euroni. Kasvu tagas Rootsi tütarettevõtete soetamine ja eesmärgipärane müügitöö, mille tulemusena alustati müüki Rootsi suurima jaotusettevõtte E.ON Energidistribution AB kaudu. Välisturgudel tegutsemine on osutunud paremaks kui Eestis. Neljandas kvartalis müük Eestis küll kasvas, kuid aasta kokkuvõttes vähenes see 5,8%, 15,4 miljoni euroni. Põhjuseks tõi ettevõte konkurentsitiheduse ning madala investeeringute taseme energiajaotussektoris. Lisaks Soomele, Rootsile ja Norrale tegutseb Harju Elekter veel Leedus, Hollandis, Austrias ja Taanis.
    Seoses laienemisega välisturgudel kasvas Harju Elektri töötajaskond aastas 106 inimese võrra, kokku oli töötajaid aasta lõpu seisuga 736, sealhulgas Rootsis lisandus 45 inimest seoses tütarettevõtete soetamisega, millega kaasnes aasta kokkuvõttes ligi 32% palgakulu kasv. Keskmine palk ettevõttes kasvas aastaga 5% ja oli 2166 eurot töötaja kohta.
    Dividend langes veerandi jagu
    Investorid peavad sellel aastal leppima lahjema dividendituluga. Kui aasta varem maksis ettevõte 0,24 eurot aktsia kohta, siis 2018. aasta eest võivad aktsionärid oodata 25% väiksemat dividendi ehk 0,18 eurot aktsia kohta. Veebilehel avaldatud dividendipoliitika kohaselt makstakse dividendideks vähemalt kolmandik tavapärasest majandustegevuse puhaskasumist ja välja on kujunenud hea tava maksta edasi muudelt finantsinvesteeringutelt saadud dividendid. Tegelik dividendimäär sõltub aga kontserni rahavoogudest ning arenguperspektiividest ja nende finantseerimise vajadusest.
    Harju Elektri dividend 2014–2018
    dividend, eurot aktsia kohta
    2 0140,15
    2 0150,11
    2 0160,18
    2 0170,24
    2 0180,18

    Dividenditootlus: 3,9%

    Ettevõtte tulemuste teatamise hommikul langes aktsia esimese ehmatuse laines üle 5%, kuid taastus siis veidi aja pärast ja langus oli päeva lõpuks veidi üle 4%. Aasta alguses olid investorid Harju Elektri suhtes veel soodsalt meelestatud, aktsia hind kasvas 13% lootuses, et investeeringud Rootsi hakkavad juba tulemusi andma ning ettevõte suudab Rootsi turul korrata Soome turu edu. Viimase aasta kokkuvõttes on aktsia hind langenud 28% ja maksab praegu 4,70 eurot. LHV analüütikute poolt kehtib aktsiale endiselt ostusoovitus, ning aktsia õiglase väärtuse vahemikuks hinnatakse 5–5,5 eurot.

    Kasum aktsia kohta (EPS):

    2018 0,09 eurot

    2017 1,64 eurot

  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.