Peatükid

2000: buumi kümnend

https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180413/BOOK02/180329898/AR/0/AR-180329898.jpg

Kümnendi keskpaigas käis tõeline tarbimispidu – inimeste sissetulekud kasvasid, pangad kütsid kinnisvarabuumi. Et igale majandustõusule järgneb langus, tõestas ka antud kümnend, sedapuhku oli aga kukkumine varasemast rängem.


Märksõnad: allhanketööd, ühinemine ELi ja NATOga, majanduskasv, kaubanduskeskuste paljusus, kinnisvarabuum, masu

Kuidas droon kaks korda üle Tallinna lennuvälja lendas

Neliteist aastat tagasi, kui tavainimene ei teadnud veel droonist midagi ja selle lennutamiseks polnud mingeid regulatsioone, juhtus nii mõndagi ootamatut ja üksjagu tõsiseid olukordi.

Eesti tuntuima drooniehitaja OÜ ELI tegevjuht Tõnu Vaher meenutab, kuidas nende katsetamisjärgus olnud droon 2004. aasta sügisel ühel järjekordsel lennutamisel keeldus käskusid täitmast ja põrutas 200 meetri kõrgusel üle Tallinna lennuvälja. Ja mitte üks, vaid lausa kaks korda.

Vaher lisab, et ta on sellest intsidendist hiljem rääkinud Tartus ühel lennundusalasel seminaril. Et ametimeestele näitlikustada, mida kõike võib juhtuda, kui droonide lennutamine pole reguleeritud. Nüüd on lennuamet väga detailselt sätestanud, kus ja kuidas tohib mehitamata õhusõidukeid lennutada. Kindlasti ei tohi seda ilma loata teha näiteks Tallinna ja Tartu lennuväljade läheduses kontrollitavas õhuruumis.

Tollel sügispäeval olid ELI mehed taas Jägala kandis drooni lennutamas. Droon oli autopiloodi režiimil ja lennumasinat juhiti mobiilside kaudu. Ühel hetkel keeldus lennumasin manööverdamast ja lendas vaid otse. Ameerika päritolu autopiloodi tarkvara juhtis drooni küll sisestatud koordinaadi suunas, aga paraku puudus autopiloodil teadmine, kummal pool maakera see punkt asub ja ta valis selle teekonnapunkti lõunapoolkeral. Kui mehed pilgu lähipiirkonna kaardile heitsid, nägid nad ehmatusega, et juhitamatu drooni teekond lõikab otse üle Tallinna lennuvälja.

Osa meestest istus bussi ja hakkas drooni taga ajama lootuses, et piisavalt lähedale sõites õnnestub ehk drooniga ühendust saada ja selle lennutrajektoori muuta. Ei õnnestunud. Viimaks tuldi mõttele helistada ühele drooni tarkvara arendajale, kes parasjagu täitis tööülesandeid Võrus. Too käivitas arvutis vajaliku programmi ja proovis oma mobiili kaudu drooniga ühendust saada ja see tal ka õnnestus.

Vahepeal oli droon jõudnud üle lennuvälja lennata ja veel paar kilomeetrit otsa, kui Võrus asuv programeerija helistas. „Ta ütles, et sai lennumasinaga ühendust ja andis sellele uue korralduse – lenda koju tagasi,“ meenutab Vaher. „Aga droon on ju lollikindel, tema tuleb täpselt lennatud teed pidi tagasi. Ehk et põrutas teist korda üle lennuvälja. Ja mõne aja pärast maandus seal, kus me ta Jägala kandis õhku tõstsime.“

Vaher tunnistab, et intsidendi ajal olid nad ähmis ja ei osanud kohe midagi ette võtta, isegi mitte lennuvälja hoiatada. Tollal polnud isegi numbrit, kuhu sellisel puhul helistada, ja puudus ka vastav regulatsioon.

„Praegu saab drooni lennutaja võtta otse ühendust lennuvälja torniga ja intsidendist teavitada,“ räägib Vaher. „Lennuliiklus pannakse kinni ja lennukid juhitakse lennuväljast eemale, kuni ohtlik olukord on likvideeritud. Mis see kõik maksma läheb, on raske ennustada.“

Vaher lisab, et nüüd peaksid sellised intsidendid olema vastutustundliku lennutaja puhul välistatud. Iga droonilennutaja peaks olema läbinud ka vastava koolituse.

ELI tegeleb droonide tootmise ja arendamisega juba 15 aastat. Nende tippmudelid aitavad alates selle aasta algusest valvata idapiiri. Politsei- ja piirivalveamet ostis Euroopa Liidu raha toel üheksa ELI vaatlusdrooni.

 

Autor: Väinu Rozental

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. April 2018, 15:19

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing