Toidutööstuse tootearendus käib koos tänapäeva trendidega

Toiduainete tarbimise ja tootearenduse trende mõjutavad nii muutused tarbijate elustiilis kui ühiskonnas. Samuti on tugevaks teguriks maailma makrotrendid: üksi elavate inimeste osakaalu suurenemine, stress ja teised elustiilist tingitud haigused, jätkuv globaliseerumine ja urbaniseerumine.

Lisaks mõjutavad toidutööstuse tootearendust palju ka aina teadlikumaks muutuvad tarbijad, kelle teadmised ühest või teisest toidust või toitainest on varasemaga võrreldes märkimisväärselt suuremad. Aina rohkem tuntakse huvi oma tervise vastu ning pööratakse tähelepanu sellele, mida süüakse. See on pannud toidutootjad töötama tootearenduses veel enam selle nimel, et tarbijate toidulauale jõudev toit vastaks ootustele ja tänapäeva maitse-eelistustele.

Millised on täna aga need peamised suunad, mida toidutööstuse tootearendus järgib?

Tervislikkus. Inimesed valivad toite varasemast teadlikumalt ning lähtuvalt arusaamast, mis teeb nende enesetunde heaks. Seejuures on väga populaarseks saanud probiootilised tooted ning valku ja antioksüdante sisalduvad toiduained. Ka jätkavad oma võidukäiku erinevad gluteeni- ja laktoosivabad tooted, sest paljud tarbijad arvavad need olevat tervisele paremad. See on enamikel juhtudel aga väärarusaam, kui just ei kannatata arsti poolt diagnoositud gluteenitalumatuse või laktoositalumatuse all.

Ka tänavusel Eesti Parima Toiduaine konkursil osalesid rohkelt erinevaid tervislikkusele rõhuvaid tooteid. Tiitli Eesti Parim Piimatoode 2018 pälvis näiteks Farmi AB joogiskyr, mis on naturaalne maitsestamata clean label jook, milles lisaks kõrgele valgusisaldusele annavad tervisele tuge ka kõhusõbralikud probiootilised atsidofiil- ja bifiidobakterid.

Suhkru vähendamine. Tervislikkuse suuna võidukäik tingib ühtlasi surve vähendada toodetesse lisatavaid suhkrukoguseid. Kohalikud tootjad on sellega pühendunult ja edukalt tegelenud juba viimased 3-5 aastat. Dilemmakohaks on siinkohal aga see, et „vähem suhkrut“ on lubatud pakendile kirjutada vaid juhul, kui lisatud suhkru kogust on vähendatud vähemalt 30%. See võib tähendada aga tugevat muutust maitses ning ei pruugi tarbijatele enam meeldida.

Salvesti eelmisel aastal turule tulnud mahetoorainest valmistatud Smushie supersmuutid on aga hea näide sellest, kuidas ka säilitusainete ja lisatud suhkruta tooted võivad olla edukad ja maitsvad. Muuhulgas pälvis Smushie mango-apelsini-datli supersmuuti ka Eesti Parim Köögiviljatoode 2018 tiitli.

Soola vähendamine. Sarnaselt suhkrule on tootjatel täna surve vähendada ka toodetesse lisatavat soolakogust. Selleks püütakse tarbijaid harjutada magedamate toodetega järk-järgult ning soolasust püütakse asendada maitseainetega, et saadav maitseelamus oleks siiski tagatud. Samuti kasutatakse rohkem mineraalainerikkamaid soolasid.

Samas tuleb mõista, et soolal on lisaks maitsele ka tehnoloogiline funktsioon, mistõttu hakkab soolasisalduse vähendamine mõju avaldama toote säilivusajale. Kliendid nõuavad seevastu aga pikemaid säilivusaegu. Seega tuleb leida tasakaal, mis rahuldaks tarbijate soove.Taimetoitlus. Järjest rohkem leiab meie poelettidelt erinevaid vegan tooteid. Ühtlasi otsivad tarbijad üha enam innovaatilisi valikuid, mis võimaldaksid saada osa taimede kasulikkusest. Nõudlus on ka liha alternatiivide ja alternatiivsete valguallikate järele ning populaarseks on saanud erinevad taimsed joogid.

Järjest enam valivad taimse toiduvaliku ka need tarbijad, kes muidu taimetoitlust ei harrasta. Näiteks on üks viimase aja hinnatuim valmistoit Selveri Köögi kikerherne-suvikõrvitsasalat, mis on läbinisti vegan toode. Toode pälvis muuhulgas ka Eesti Parim Valmistoit 2018 tiitli.

Maailma maitsed. Avatud piirid ning inimeste võimalus maailmas ringi reisida on tinginud erinevate kohalike köökide maitsete laialdasema leviku ja populaarsuse. Seeläbi on etniliste maitsetega toodete väljalaske arv viimase 4 aastaga lausa kahekordistunud. Kõige trendikamaks maitseks on hetkel maailmas aga India köök ning ingveriga toidud. Samas hinnatakse järjest rohkem ka põhjamaa (Nordic) maitseid.Ka Eesti Parima Toiduaine konkursil sai tunda maailma maitseid, millest populaarseimaks osutus seekord Kreeka köögile viitamine. Eesti Parim Kaste 2018 hõbemärgi tiitli pälvis Valio Eesti Alma Kreeka DIP! kaste küüslaugu ja oliiviõliga, mis on inspireeritud traditsioonilisest kreeka kastmest skordaliast.

Eesti Parim Lihatoode 2018 hõbemärk omistati aga Maks & Mooritsale nende prantsusepäraste Ratatouillé täidisega lihapihvide eest Atria Eestilt.

Premium tooted. On märkimisväärne osa tarbijad, kes on nõus maksma rohkem luksuslikuma kauba või eksklusiivsema toote eest. Selle tingib soov tunda vahel midagi hõrgumat, erilisemat ja hinnatumat. Seeläbi on ka suurtootjad laiendanud oma tootevalikut premium või käsitöö toodetega. Näiteks on viimase 4 aasta jooksul suurenenud uute toodete puhul sõna „craft/käsitöö“ kasutamine lausa 40%. Kõige levinumad valdkonnad selleks on alkohoolsed joogid, maiustused ja pagaritooted.

Ka Eesti Parim Kondiitritoode 2018 tiitli vääriliseks tunnistati sel korral üliluksuslik Gustavi Lavendli Créme Br?lee tort Matthias Cafelt. Tordi biskviit on immutatud lavendliõite veega, biskviidi vahel on marjatarretis ja pähklipralinee, kreemina on kasutatud Prosecco-toorjuustukreemi, tort on kaetud lavendli peegelgrasuuriga ning kaunistatud lavendliõitega.

Hetketooted. Tarbijate aina kiirenev elutempo on tõstnud au sisse erinevad snäkid, mida saab tarbida ajahetkest ja kohast olenemata. Seeläbi on aina populaarsemaks muutunud igasugused batoonid, püreed ja nö. peale trenni tooted, mida saab manustada kasvõi jooksu pealt, kuid mis samas on piisavalt tervislikud.

Ka siin võib näiteks tuua juba eelviidatud uudsed Salvesti Smushie supersmuutid, mille pakend lubab toodet tarbida kasvõi jooksu pealt. Ühtlasi sobib siia kategooriasse ka Eesti Parim Toit Lastele 2018 tiitli pälvinud Savesti Põnni puuviljasmuuti, mis on sarnaselt Smushiele valmistatud rangelt kontrollitud puhtast ökoloogilisest püreest ja on ilma lisatud suhkruta. Ja kuigi tegu on lastele suunatud tootega, tarbivad sellelaadseid tuubipüreesid aina enam ka vähem või rohkem kiirema elutempoga täiskasvanud.

Lisaks tasub toidutööstuse tootearenduse trendide puhul ära nimetada aina populaarsemaks muutuva toodete fermentatsiooni, mida kasutatakse enim alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide, piimatoodete ja köögiviljade puhul. Samuti on üha menukam toidutoodetesse igasuguste supertoitute, seemnete või köögiviljade lisamine ning aina enam tegeldakse ka marjade ja valmistoitude külmkuivatamisega, mis säilitab toidus kõik kasuliku. Joogivaldkonnas on pead on tõstmas aga vahepeal unustuste hõlma langenud kasemahlajoogid ja kombucha ehk teeseenejook.

Vaata Toiduliidu lava ajakava: www.toidumess.ee/ajakava