Peatükid

Kai Realo: juhina jõuline, aga mitte terminaator

Jõuline võib olla, aga seejuures inimestele ka meeldimine on pakendamise küsimus. Realo toob näiteks, et armastab inimeste valvsust uinutada roosat värvi riiete kandmisega.
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180504/BOOK02/180509777/AR/0/AR-180509777.jpg

Mais selgub tänavune Eesti parim juht, üks kandidaatidest sellele kohale on Circle K Eesti peadirektor Kai Realo. Ennast jõuliseks otseteed lahendustele tormajaks nimetav Realo ütleb, et on juhina küpsenud selliseks maksimalistiks, kes oskab ka laisklemisena näivas tegevuses näha üht töö tegemise viisi.

Küsimusele, kuidas ta enda arvates tänavuste parimate juhtide nimekirja etteotsa sattus, vastab Realo, et eks ole selle nimel harjutatud ka. Ja mitte ainult harjutamises ei ole see kinni, vaid ka teadlikus enesejuhtimises. “Mul on erinevatel astmetel juhistaaži 20 aastat ja selle käigus olen mitmes asjas teadlikult püüdnud ennast muuta,” sõnab ta ja jätkab muiates, et küllap löövad ka ealised iseärasused välja. “Ehk et kui ma olin nooremas põlves hästi äkiline, siis nüüd suudan seda äkilisust rohkem kontrollida. See tuleb kindlasti inimeste juhtimisel kasuks.” Realo täpsustab, et äkilisus just tormakuse, kiirete lahenduste nõudmise ja pideva maksimumi suunas liikumise mõttes. “Mitte kõik inimesed ei ärka hommikul sooviga teha maksimumtulemust, vaid ongi inimesi, kellel on teistsugused eesmärgid ja ka töö tähendab erinevat asja. Selline teadvustamine ja selle teadmisega hakkama saamine on olnud kõige suurem muudatus,” sõnab ta.

Küsimusele, kas Realo kohta võib öelda, et üks overachiever on pidanud tõdema, et teised mitte ei laiskle, vaid neil on lihtsalt oma stiil, ütleb Realo kiire “jaa”. “Ilmselt olen totaalne overachiever,” kinnitab ta. “Nagu Pipi ütleb, et ma ei kannata tedretäppide all, siis mina ka selle overachievement’i all ei kannata. See on mulle väga loomuomane – kui eesmärk on maksimum, siis on vähemalt lootust keskpärasele tulemusele jõuda. Aga jah, aru saamine, et inimeste jaoks võib olla tee tulemuseni erinev ja tegelikult jõutaksegi maksimaalselt hea tulemuseni, aga see võtab rohkem aega või ei ole inimeste peas pilt nii selge kui minu peas... Selleks tuleb natukene oodata teisi järele,” selgitab Realo ja võrdleb ennast “Troonide mängu” tegelastega, kes kappavad hobusel lahingusse, mõõk püsti, teistest kaugel ees. “Tuleb ikka aeg-ajalt üle õla vaadata, kas teised ka järgi jõuavad. Üksi möllata pole mõtet.”

Realo on varemgi öelnud, et kui enne oli ühel töökohal alla kahe aasta töötamine halb toon, siis tänapäeval vahetatakse kohti tihti. “Maksimalistile tundub see manjaana-maailm natuke hirmutav,” tõdeb Realo ka täna, ent lisab kohe, et usub kindlalt, et kõik asjad saavad sellegipoolest tehtud. Ühe “aga” ta siiski leiab: “Kannatab see, mida me mõtleme pühendumuse all. Inimesed otsivad enda kutsumust kõrge eani. Kutsumuse leidmine saab olema keerulisem, sest sa silkad ringi ja otsid, aga õige asi ei pruugi tulla peale vaatamisega. Sa pead ka harjutama.”

Enesejuhtimiseni jõudmine on temani tulnud tagasiside kaudu. Nimelt on Realo terve elu töötanud suurtes kontsernides, kus on alati olnud ka väga selgelt paigas arenguvestluste ja töötajatele tagasiside andmise põhimõtted. “Esimesed korrad oligi tagasiside, et tark ei torma. Ja teinekord on olulisem mitte see, kui kiiresti miski tehtud saab, vaid ka see, kui head on suhted organisatsioonis. See pani mind nooremas põlves mõtlema, et mitte ainult see ei ole oluline, mida sa saavutad, vaid kuidas sa saavutad.”

Pärast seda tõdemust on ka regulaarne enesearendamine ja koolitusprogrammide võtmine ikka aktuaalne olnud. “Ma ei saa öelda, et ma oleks üle mõistuse koolitustel käia, pigem tuleb ära tajuda, et nüüd on õige hetk aeg maha võtta.” Realo lisab, et talle meeldivad isegi konverentsid, kui nad on väga head. Ta toob esile Nordic Business Forumi Helsingis, mille fookuses on lugude jutustamine ja pimedas ruumis on jutu kõrval aega mõelda, mis ta ise sarnases olukorras teinud oleks. “See aitab perspektiivi paika lükata,” leiab Realo.

Kõige põnevam on koolitustel tema sõnul aga tagasiside osa – seal lastakse sind kokku inimestega, kellega sa ei pea hiljem päevast päeva koostööd tegema ja peegeldused saavad tänu sellele paljuski vähem kallutatud, ausamad. “Ükskõik kui aus sa ka ei tahaks olla, siis kui annad oma juhile tagasisidet, siis väike ettevaatlikkuse moment peas ikka tiksub. Sa ei ütle talle, et “lõpeta see jama ära”, vaid püüad seda teha ettevaatlikult. Juhina alluvale võid jällegi anda liigselt tunnustavat tagasisidet mõeldes, et ta seda vajab ja miks mitte seda anda.” Koolitustel nendest mõjutustest aga pääseb.

Tööl õpitu koju kaasa, heas mõttes

Tänu koer Frodole jõuab Realo nüüd iga päev metsa alla.

Töised õppetunnid saab endaga koju kaasa võtta, aga tuleb välja valida just need õiged. “Mul on tütar küll juba 23aastane, aga kui ta käis veel gümnaasiumis, siis ta ütles mulle sellises noorte keeles, kus kasutatakse palju inglise keelt: “Sul ei ole absoluutselt mitte mingisugust people-skilli!”” Realo naerab selle peale ja ütleb, et kodus kipuvad needsamad tõed, mida sa kasutad organisatsioonis või töökohal toimetulekuks, meelest minema. “Olen vahel mõelnud, mis on kõigi nende teadmiste ja koolituste osa lähisuhetes – nagu laste kasvatamine või oma vanematega suhtlemine. Koduses miljöös kipub see filter täiesti pealt ära minema. Hiljem mõtled: “Hmm, ma oleksin saanud selle idee sisse müüa täpselt samamoodi nagu ma teen seda oma kollektiivile.””

Samas teab Realo omast käest, et on tööasju, mis tuleb tööle jättagi. Näiteks ei käi ta puhkusel kohtades, kus on Circle K kütusejaamu, aga ka tööpäeva lõpus tuleb vastu panna kiusatusele sülearvuti avada. Olles ise sinna lähedale sattunud kinnitab Realo, et läbipõlemine tuleb siis, kui kõrge saavutusvajadusega inimesel tekib tunne, et ta on asendamatu ja selle hetke ära tabamine on hästi oluline.

“Kui arvad, et ainult minu najal seisab see tsirkus koos, siis sellist asja pole olemas. Selle ära tabamine ja teadlikult tempo alla tõmbamine on võti. Minu jaoks oligi läbipõlemine üsna lähedal siis, kui mulle tundus, et minust sõltub kõik. Tegelikult töö on meeskonnatöö ja alati on keegi, kes suudab sind asendada – ja mõningaid asju teha sinust paremini,” kinnitab Realo ja lisab, et juhi ülesanne ongi panna oma meeskond nii kokku, et sinu inimesed on sinust mingis valdkonnas kindlasti võimekamad.

“Ma olen väga õnnelik, et sain tookord aru, et läbipõlemishetk on käes ja vaja on hakata tõmbama piiri töö- ja koduelu vahele,” meenutab ta. “Ma ei mäletagi enam, kas tookord keegi palus mul minna puhkusele või võtsin ma selle ise, aga läksin Narva-Jõesuu vanasse sanatooriumiosasse – spaad siis veel ei olnud –, ja mõtlesin teha seal mingeid teraapiaid ka, aga tegelikult ma sõna otseses mõttes ainult sõin ja magasin. Tegin seda viis päeva järjest. Kui olin viis päeva järjest ärganud üles ainult nendeks kellaaegadeks, kui süüa anti, siis kõndinud ümber kogu küla ja läinud uuesti magama, siis jõudis mulle kohale, et see pole normaalne. Nägemine läks tagasi fookusesse.” Realo selgitab, et kui enne oli selline tunne, et kogu aeg peab midagi tegema, siis nüüd jõudis kohale: maailm ei lõppenud otsa ja kõik toimib, kuigi tema on viis päeva maganud.

Iga päev metsa

Teine viimane piisk karikas oli veel. Realo tütar oli just algkooli lõpetanud ja Realo ei saanud tema lõpuaktusele minna. “Skandinaavlaste organisatsioonis töötades on tulnud see positiivne kogemus, et seal mõistavad kõik, kui ütled, et pead minema mingisugusele lapse üritusele ja ta ootab. Kellelgi ei teki mingitki küsimust, et siis peabki minema. Seda teevad nii mehed kui ka naised. See on täiesti normaalne osa elust.”

See oli hetk, kui ta hakkas väga teadlikult ajama taga joont hoida kodune ja töine elu lahus ja kuna kõik oli nii läbipõimunud, siis ei olnud see lihtne. Juht peab küll olema alati kättesaadav ja tundma stardipakku oma talla all, kuid tasakaal peab olema paigas. Asi ei olnud isegi selles, et töö ei oleks tehtud saanud – kaheksa tundi päevas intensiivselt töötav inimene saab ikka oma asjad tehtud. Hoopis keerulisem oli muuta harjumust koju tulles sülearvutit mitte lahti teha. “Mis ma siis nüüd teen? Kas ma lihtsalt vaatan, kuidas laps kasvab?” tuli tal mõelda ja asuda uusi tegevusi otsima.

Täna on ta rahul – on suutnud piiri hoida. Realo tunnistab, et ei ole väga sportlik, kuid leidis edale meelistegevuseks kepikõnni. “Olen laisapoolne,” tunnistab ta. “Aga ma elan Nõmmel ja park on akna all. Patt on öelda, et ei jõua – vinna ennast ainult diivanilt püsti ja hakka tegema,” lunastab ta patu kohe.

Grupitreeningud proovis ta ka ära, aga lennugraafik oli nii hektiline, et ei mänginud välja. Kepikõndi saab aga teha iga kell ja iga ilmaga. “Kui oled vaba, võtad aga kepid ja hakkad uhama,” sõnab ta ja lisab, et kuna tal on nüüd ka koer, siis jõuab ta metsa iga päev. Korgi tõugu Frodol on nimelt vaja ikka vaja käia aiast väljas ja ka teisi lõhnu nuusutamas ja teiste koertega suhtlemas. “Võtan jalad kõhu alt välja ja teen all Pääsküla rabas ikka tiiru.”

Mööda ei pääse tema sõnul ka igapäevasest hommikuvõimlemisest, sest kontoriinimesel lihtsalt tuleb seda teha, muidu istud ennast vigaseks.

Klassikaline kohtustuslik naisjuhiküsimus – on see siis mingi eriline loom, see naisjuht? “Ei,” naerab Realo ja lisab, et ootas seda küsimust. Realo kinnitab, et on siiralt õnnelik, et on parima juhi nominentide hulgas. “Kuid see pole mingi paraolümpia. Kui valitaks Eesti parimat naisjuhti, siis ma oleks tõenäoliselt öelnud, et harrastage seda asja kuidagi ise ja nii, et mina sellega kokku ei pea puutuma,” on ta konkreetne. Naisjuhtide ja meesjuhtide eristamine on jube seksism, sama hästi võiks küsida, mis vahe on naisarstil ja meesarstil.

Realo sõnul on hea juhtimisvõime kinni isikuomadustes ja ta toob esile, et kaasaegne põlvkond on õnneks soostampidest ka järjest enam lahti laskmas. “Kui meil arvatakse ikka veel seda, et mehed on tugevad ja naised hakkavad keset koosolekut nutma, siis just Skandinaavias on mul mitmeid meeskolleege, kellega pean õrnemalt ringi käima kui mitmete naiskolleegidega. See on inimtüübis kinni. Et juht peab olema hull terminaator, on ka müüt,” selgitab ta ja lisab, et ka juhtimisstiil on inimese isikupära osa. Kes on väga hea administreeriv juht, kes on hea suhete hoidja, kes on hea loovjuht. “Kui mind kaaluti sellele ametikohale, siis ainuke tagasiside oli see: kaks Taani ja Norra härrasmeest istusid mul vastas ja ütlesid, et oled väga hea kandidaat, aga peame natuke töötama selle sinu isikuomadusega, et sa oled natuke liiga jõuline. Siin ei ole küsimus selles, kas ma olen mees või naine,” meenutab Realo.

Teatavasti on aga uuritud ja selgeks tehtud ning saab lugeda näiteks Sheryl Sandbergi raamatust “Lean In”, et jõulised mehed näivad usaldusväärsed ja autoriteetsed, kuid jõulised naised vastupidi – ei meeldi inimestele. Kuidas siis olla jõuline ja meeldida ka?

“See on pakendi küsimus. Mõned inimesed naeravad selle üle, aga ma käin vahete-vahel roosas. Mulle roosa värv riietuse juures väga meeldib. Endale saab valida pakendi, mis teeb sinust sellise armsakese,” sõnab Realo, kellel on intervjuupäeval seljas helehall kahar maani tüllseelik ja suurte läikivate kivikestega kaunistatud hall dressipluus. “See uinutab valvsuse. Kui ma läheksin igale poole erkpunases kostüümis ja tikkteravate stilettodega, siis ma tapaks juba ruumi sisenedes igasuguse koostöövalmiduse.”

Tugev juht annab kindlust

Tulemuse juures pole riietusel samamoodi tähtsust nagu small-talk’i tasandil suhtlemise viisil, aga ometi me ei kasuta inimestega suheldes raiuvat ja käskivat kõneviisi, mis ülevõimendatud muljet jätaks, jätkab Realo. “Jõulisus on minu jaoks olla selge arusaamaga, mida sa soovid saavutada, ja mitte lasta ennast valedel asjadel mõjutada eesmärgi suunas liikumisel. Sul peab olema selgroog. Kõige olulisem on jääda endale kindlaks olukordades, kus see ei ole kõige mugavam,” defineerib ta.

Realo sõnul arvatakse küll, et tugevad isiksused käivad inimestele närvidele, kuid tegelikult alluvad ka hindavad tugevaid juhte, sest nad annavad kindlust. “Kui inimesed usaldavad tugevat juhti, siis see ei tähenda karmi kätt, vaid selget visiooni ja selgeid väljaütlemisi ja selgeid põhimõtteid. Sellisele inimesele on lihtsam järgneda.”

Viimase aja suurim õnnestumine on Realo sõnul Eesti armastatuma kaubamärgi uue vastu välja vahetamine. Polnud inimest, kelles poleks Statoilist ilma jäämine tundeid tekitanud – reaktsioone oli lausa nii valulikke, nagu oleks võõras inimene tulnud sinu lapse nime vahetama. Tänaseks on rahvas Circle K kaubamärgi siiski omaks võtnud. See on hoopis midagi muud, kui siseringis üksteisele Kuldmune jagada, viitab Realo. Viimases pole küll midagi halba, kuid väikesele omas mullis olevale žüriile meeldimine on hoopis teist masti ülesanne, kui kogu rahva poolehoiu võitmine ja sellega on praegu hästi.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. May 2018, 11:55

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing