Säästukoht: tudengi jäätmeteta elu

Artikkel

Kas ülikooli ajaks on tark eluase üürida või osta?

Koolilõpp ja praktika

Noorte töölevõtt vajab lisatähelepanu

- Erilehed
- 29. mai 2019 kell 12:44
Kuula
Säästukoht: tudengi jäätmeteta elu
Prügi tekitamise vähendamisega saab aastas kokku hoida 1400 eurot. Foto: Liisa Aavik
Eesmärk oma eluviisiga vähem prügi tekitada võib aidata aastas säästa kuni 1400 eurot. Niisamuti tähendab raha kokkuhoid automaatselt ka aja kokku-hoidu, sest asjade teenimiseks kulutatud aega saab veeta hoopis lemmiktegevusi tehes.
Kui keegi kuuleb, kuidas ma jäätmeteta elu poole püüdlejana umbes korra kuus ökopoest oma kotti kuivaineid ostan, tekitab see mõnes inimeses küsimuse, kas see eluviis on suure rahakoti sõber. Üks netikommentaator olevat minu kohta isegi kirjutanud: “Lumehelbekesel taovad vanemad kõik kinni.” Siiani vanematega naerame selle üle, sest olen viimased viis aastat maksnud ise nii kodukulude kui ka toidu eest ning mu elu ei saaks olla kaugemal priiskamisest.
Kuigi ökopoe riis maksab tõepoolest poeriisist rohkem, siis minu säästud tulevad tarbetutest asjadest keeldumisest, kodus oleva tarbetu müümisest ja korduskasutamisest (mh kasutatu ostmisest ja asjade laenutamisest). Jäätmeteta elu puhul algab säästmine just mõtteviisist!
Minimalism on oluline osa
Minimalism aitab tõsta fookuse asjadelt eemale ning küsida: mis on see, mida päriselt oma elus tahan? Blogi The Minimalists (minimalistid) autorid defineerivad seda nõnda: “Minimalism on tööriist, millega vabastad enda elu üleliigsest ja mis soosib olulisele keskendumist, et leiaksid õnne, rahulolu ja vabaduse.” Kui kulutame vähem aega asjade teenimisele, näiteks nende ostmiseks raha teenimiseks, transportimiseks, hoiustamiseks ja hooldamiseks, jääb meil rohkem aega keskenduda olulisimale – perele, sõpradele, unistustele.
Peaksime küsimuse “Kas ma saan seda endale lubada?” asemel endalt midagi võimsamat küsima, nagu: “Kas see kohv on väärt 2,5 eurot minu vabadusest?”
Prügi vältides võidame
Prügi vältimine annab omaette kõrgema eesmärgi, miks mitte kulutada raha ebavajalikule. Ma ei hoia raha kokku sellepärast, et ei saa endale midagi lubada või et viie aasta pärast on eesmärk osta korter. Raha kulub vähem sellepärast, et iga poest ostmata jäetud krõpsupakk või hõbepaberis šokolaaditahvel on nähtav võit plastireostuse ja ületarbimise üle. Minu arvates pakub ostude vältimisel keskkonna säästmisele mõtlemine suuremat rahuldust kui sentide lugemine. See tähendab, et kui mu palk kahekordistub, siis ma ei hakka rohkem kiusatustele kulutama, vaid investeerin oma kasvukontole.
Vähem reklaami
“Loobu tellimisest” vajutusega e-rämpspostist, Omniva kleepsuga tellimata saadetistest ja pelgalt müügitööga tegelevate sotsiaalmeediamõjutajate jälgimisest keeldumine aitavad vältida uusi ideid, kuhu oma raha kulutada.
Pakub ka lisasissetulekut
Minimalism annab prillid, et vaadata oma tegemisi teistsuguse pilguga. Vahel võib selguda, et vähem asju pakub meile rohkem rahuldust ning ülejäänu eest saab kopsaka summa teenida.
‘Viimasel ajal olen hakanud riideid teise pilguga vaatama ning olen tegelenud oma kapselgarderoobi loomisega. Kuigi mul on vähem asju, ei ole mul tunnet, et pole midagi selga panna, sest kõik sobib kokku ja näeb hea välja. Lisaks olen otsustanud müüa suurema osa oma riideid maha – asi, millega, ma poleks kaks aastat tagasi kindlasti nõus olnud.
Sa pole kooner
Teen muu hulgas sügavkülmutatud juurviljajääkidest (sibulaotsad, porgandikoored) puljongit ning sügavkülmutan kaasa võetud sidruneid, mis tudengiorganisatsiooni üritustest järele jäävad. Ma saan endale lubada nende asjade ostmist, aga milleks raisata?
Olen selle mõtteviisi ka suurematele üritustele kaasa võtnud. Näiteks korraldasime heategevuslikku kohvikut, kus müüsime toitu kaasa Facebooki grupist “Prügi aardeks taaskasutus” saadud purkidesse ja korduskasutuskarpidesse.
Osta ühe korra terve elu varu
Alles nüüd jõuame olukordadeni, kus me ei saa keelduda ega kärpida, vaid otsustame tarbida. Ma ei pea poes järel käima enamikul ühekordsetel kodutarvetel, mida teised ostavad (v.a lambipirnid, lahtine tualettpaber ja patareid, mille plaanin asendada laetavatega), sest mul on olemas alternatiivid korduskasutuseks.
Olen nüüdseks jäätmeteta elu poole püüelnud ligi kaks aastat ning kui midagi osta otsustasin, siis on see end juba ammu tasa teeninud.
Asju ei pea tingimata ostma
Paljusid asju saab tasuta laenutada: raamatukogust saab laenutada raamatuid, lauamänge, treeningvahendeid, õmblusmasinat jne. Sõbrad aitavad ka hea meelega, kui oled kohusetundlik ja hoolitsed ise, et asi aegsasti nende kätte tervena tagasi jõuaks.
Mitmed asjad on ilmselt kodus juba olemas: toiduainetele sobivad purgid, plastkarbid. Ja kui näiteks mõni kodumasin üles ütleb või sokki auk tekib, saab neid ju parandada.
Mitmeid asju saab ise teha: nagu riidest toidukotid, meigieemalduspadjad, mesilasvahast säileriie.
Mitmeid asju on inimestel lihtsalt üle. Mul oli kodus kohvikannupress ning ühel neiul oli kodus ainult kohvikannu klaasosa, mille ta oli nõus mulle andma. Teisel oli täpselt minu telefonile sobiv tagakaanekaitse. Leidsin mõlemad Facebooki grupist “Prügi aardeks taaskasutus”.
Asju saab küsida sünnipäeva- või jõulukingituseks: näiteks täitesulepea, roostevabast terasest termos või pudel, silikoonmatt jne. Mul on eraldi nimekiri, kuhu kirjutan jooksvalt mõtteid praktilistest asjadest ning kui keegi küsib, mida vajan, saan sealt üle vaadata.
Asju saab osta kasutatuna: vahetatava teraga metallraseerija, vedrukaanega purgid. Ma olen viimaste kuude jooksul pidanud soetama arvuti (30 eurot – Macbook Air), kaamera (100 eurot – Nikon) ja mantli (12 eurot). Olen kasutatut ostes säästnud 1470 eurot. Säh sulle kooki moosiga!
Targalt valitud korduskasutatud asjad tasuvad algse investeeringu ära: näiteks 19eurone menstruaalanum aitab naistel viie aasta jooksul säästa sadu eurosid.
Kodus oma termosesse tehtud jook on soodsaim, pealegi teevad mitmed kohad oma termosesse ostmisel ka allahindlust.
Äratarvitatav – kui see hoida lihtsana, siis ei kulu palju raha
Ostan pakendamata toiduaineid. Minu pakendamata puu- ja köögiviljad, pähklid ja kuivatatud puuviljad, šokolaad (ostan ülimalt harva), juust, või, kohupiim, kala ja liha (jah, tarbin neid, aga vähe) ei erine oma hinna poolest sellest, mida müüakse pakendis. Kui ökopoest ingverit või kurkumijuurt ostan, võtan täpselt nii palju kui vaja ja saan need tavaliselt sentidega.
Tänu sellele, et hoian nii paljude muude asjade pealt kokku, võin enda teenitud raha eest lubada endale veidi kallimat riisi ning osta bulgurit ja kuskussi. Lahtiste ubade ja kikerherneste ostmine on aga soodsam kui konservide ostmine. Ostan oma nädala toidu ühe korraga ning sellele kulub umbes tund nädalas.
Kasutan vähem puhastusvahendeid, sest iga asja jaoks ei ole vaja eraldi ainet. Minu sidrunhappelahusest üldpuhastusvahend on olematu hinnaga.
Kasutan vähem kosmeetikat ning kauakestvamaid hügieenitarbeid. Minu 5 eurot maksev tahke šampoon kestab kauem kui kaks pudelit tavašampooni. Viimased 9–10 kuud olen kasutanud dušigeeli asemel sama hea lõhnaga seebitükki.
Käitlemine ning kompostimine
Korteris
Vaatasin, millised on kortermajade prügiveo hinnad minu piirkonnas. Pakendijäätmete vedamise eest tasume poes pakendit ostes ja see ei kuulu korraldatud jäätmeveo alla. Paberit ja pappi veetakse ära tasuta. Minu piirkonnas on olmejäätmete vedu biojäätmete veost peaaegu neli korda kallim. Kui suudaksime kortermajana olmejäätmete kogust vähendada, saaksime vähem olmejäätmete vedu tellida ning raha säästa.
Eramajas
Pakendikoti teenus on tasuta ja sellega saab liituda siin veebilehel: www.ragnsells.ee/service/pakendikott/. Paberi- ja papikonteinerit tühjendatakse tasuta, kuid oma papi ja paberi võib viia ka lähimasse tasuta kogumiskonteinerisse (vt kuhuviia.ee). Kui on võimalus kompostihunnikut kasutada, siis on see samuti tasuta.
Ja kui mingisugused asjad ongi liiga luksuslikud või mittekättesaadavad, siis neid ei pea kasutama.
Inimeste rahalised võimalused, asukohad ja soovid on erinevad. Minu siidist hambaniit on ostetud poest, aga selle asemel võib kasutada siiditükilt tõmmatud siidiniiti. Kasutan hambapastatablette, aga kõik ei pea seda tegema. Need nipet-näpet asjad pole põhjus, miks mitte püüda säästa raha ja keskkonda nendes valdkondades, mis on meile kättesaadavad ja taskukohased.
Artiklid