2222 kodusaart on eestlastel avastamata

Artikkel

Liina Kersna avastab motorolleriga suve

Suvesündmused 2019

Riho Rõõmuse grillipidudest küpses traditsioon

- Erilehed
- Annika Kald
- 30. mai 2019 kell 10:58
Kuula
2222 kodusaart on eestlastel avastamata
Eestlased on rohkem sõitnud purjelaeval välismaal puhkusel olles kui oma kodumaal, aga mere poolt vaadates on pilk Eestile hoopis midagi muud kui maa poolt merele vaadates. Seda tasub kogeda luksusjahilt või purjekalt, kirjutab reedel Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Suvesündmused, mis sisaldab ka kalendrit suviste üritustega.
“Tallinna linna panoraam on vee pealt vaadates hoopis teine. Lisaks on kodustel vetel purjetamine ka mitme peale suhteliselt soodne, jäädes umbes 20 euro kanti inimese eest,” ütles meresõidufänn ja purjetamine.com-i üks eestvedajatest Indrek Eenmaa. Küsimusele, kui palju maksab Eestis nädal jahiga merel, vastas Eenmaa, et kaheksale inimesele jääb hind 2000 ja 3000 euro vahele. Jahte saab rentida koos kapteniga, aga ka ilma kaptenita, kui kõik load on olemas.
Eestis on tema sõnul palju saari, mida avastada ja kus on olemas ka korralikud sadamad. Tallinna lahe piires on Naissaar, Aegna, Prangli. Eenmaa mainis, et tema lemmiksaar on Naissaar.
Eestlased eelistavad lühemaid sutsakaid merele
Ka 5sails OÜ juhatuse liige Anastassia Puntussova Neto ütles, et vaatamata sellele, et Naissaar, Prangli ja Aegna asuvad väga pealinna lähedal, on nad siiani paljudel eestlastel avastamata.
Lapsed merelFoto: 5sails.ee
Ka Puntussova Neto kiitis väga Naissaart: “See on ainulaadne paik – imekaunis loodus, marju ja seeni täis metsad ning puhta liiva ja looduslike rannaroosidega rannad. Teisalt ootab saar oma militaarse ajaloo, kindluste ja kultuurimälestistega avastamist uudishimuliste külastajate poolt.”
Kuna väikelaevajuhi tunnistus ei garanteeri purjetamise kogemust, siis rendime meie jahi välja vaid koos kipperiga.
Anastassia Puntussova Neto
5sails OÜ juhatuse liige
5sails OÜ kogemus näitab, et nädalased merereisid Eestis sobivad välisturistidele, kes tahavad terve Eesti rannajoone läbi sõita. “Eestlased eelistavad lühemaid, ühe- või kahepäevased minekuid lähisaartele.
Mereilu nautimasFoto: 5sails.ee
Näiteks päevane reis Naissaarele suure ja luksusliku purjejahi pardal maksab 680 eurot, kahepäevane reis Pranglile 1300 eurot. “Kuna väikelaevajuhi tunnistus ei garanteeri purjetamise kogemust, siis rendime meie jahi välja vaid koos kipperiga. Kuid soovi korral võib kruiisilt saada ka praktilist väärtust, sest kipper jagab hea meelega teiega oskuseid ning rooli,” ütles juht.
Indrek Eenmaa hüppab laevalt merre.Foto: Erakogu
Jaanipäeva tähistamine rendijahiga merel maksab 475 eurot.
Indrek Eenmaa
purjetamine.com-i üks eestvedajatest
Eenmaa soovitas Tallinna lahel seilates ära käia kindlasti sellistes kohtades nagu Lennusadam ja Noblessner ning tutvuda ka NSVLi ajast jäänud vana kütusekai ehk nn Kuuli Munaga. Mõeldes lähenevale jaanipäevale, siis Eenmaa märkis, et nad pakuvad ka võimalust veeta jaanipäev merel. Sõita jahiga õhtul Tallinna lahele, minna Naissaarele jaanitulele ja soovi korral õhtul tagasi. Maksab see 475 eurot.
Masti otsasFoto: Indrek Eenmaa
ND Yacht OÜ juhi Darja Proskurina sõnul aitab purjetamine avastada uusi horisonte. Eestlased saavad seda teha kodus. Meil on väikeriigi kohta äärmiselt suur, 3800 km pikkune rannajoon ja 2222 saart, millest vaid kümnel elatakse alaliselt. Seega võib öelda, et suur osa Eesti saari on puutumata loodusega paigad.
Samas on paljude looduslikult kaunite paikade läheduses tema sõnul ka alati mõned kohalikud talumajapidamised, käsitööõlle pruulijad või kulinaarseid naudinguid pakkuvad väikeettevõtjad. Sellele kontrastiks on paljudes paikades ka vanu sõjaväetsoone, mis viivad tagasi teise maailmasõja või okupatsiooniaega.
Osmussaar on ideaalne koht vaimu värskendamiseks
Küsimusele, mis on Proskurina jaoks kõige põnevam koht Eestis, mida meritsi avastada, vastas ta, et huvitav on väga subjektiivne. Mõni tahab meelt lahutada, mõni teha matku loodusesse, aga tõenäoliselt tunnevad paljud inimesed vajadust lihtsalt aeg maha võtta, et mõtteid korrastada või sukelduda müstitsismi ja vaimsete külaliste maailma.
Näiteks Osmussaar on ideaalne koht vaimu värskendamiseks. Osmussaar on pisike, 4,69ruutkilomeetrise läbimõõduga saar Dirhamist 7 km kaugusel, mis on unikaalse maastiku ja huvitava ajalooga. Ümber saare on võimalik teha 9 km matk – kas jalgsi või autoga, mille raames saab vaadata endisi sõjaväerajatisi. Väga populaarne on ka foto tegemine triibulise majaka juures. Saarel on võimalik käia saunas ning nautida kadakate lõhna nende autentses kasvukeskkonnas.
Osmusaar ja tema ümbrus on tuntud ka üsna hiljuti avastatud meteoriidikraatri poolest. Naise sõnul arvatakse, et meteoriit langes sellele maa-alale umbes 500 miljonit aastat tagasi ning meteoriiditükid sulasid kivimitesse, mis on osaliselt näha rannal. Maailmas on vaid seitse sellist kohta. Infoks aga, et nende kivide küljest on keelatud tükke lahti murda. Esoteerikud kutsuvad seda saart väega kohaks.
Proskurina mainis, et olgugi et Osmussaar on väga huvitav koht, mida iga eestlane peaks vähemalt korra elus külastama, on ka tema lemmik Naissaar oma liivarandadega, kuhu on Tallinnast jahiga vaid 1,5–2tunnine sõit.
Küsimusele, milline merereis on talle Eesti vetel eriti meelde jäänud, vastas ta, et selleks oli ühe Taani firma töötajate ühisüritus mullu septembris, kus osales 50 inimest. Nad külastasid Naissaart viie luksusjahiga, mis seilasid koos. Proskurina tundis uhkust, et selle Taani firma juht küsis pakkumist kõikidelt Tallinna jahirenditeenust osutavatelt firmadelt ning valis lõpuks nemad.
Meie firma ostis just kaks 2018. aastal ehitatud Bavaria 46 luksusjahti Montenegros, nimeks panime neile Kalev ja Linda.
Darja Proskurina
ND Yacht OÜ juht
Hinna kohta ütles Proskurina, et matk kuuele väiksema jahiga on 2300 eurot nädalaks. Suurema jahi rent, kus on neli magamiskohta külalistele, on 2750 eurot. Kui ollakse valmis magama telkides või sadamate külalismajades, siis mahub suurema purjeka peale 10–12 inimest, mis teeb iga näo hinnaks 230–275 eurot.
Eesti jahid rentimiseks Montenegros
Proskurina mainis, et nad laiendasid sel aastal esimest korda oma jahirendi ettevõtlust ka Eesti vetest väljapoole. “Meie firma ostis just kaks 2018. aastal ehitatud Bavaria 46 luksusjahti Montenegros. “Need kaks iludust seilavad Eesti lipu all Aadria merel – ning nendele purjekatele panime nimeks Kalev ja Linda. Nädalane trip nendega algab 2100 eurost. Laevadel on kaheksa voodit. Kui reisida kaheksa inimesega, siis tuleb igaühel maksta 265 eurot.
Jahi tekkFoto: 5sails.ee
Osmussaar ja tema ajalugu
Osmussaart on kirjalikes allikates mainitud juba 13. sajandil ning nime seostatakse viikingite jumala Odiniga.
Saare nime ja viikingite jumala seose kohta levib mitu legendi – esimese järgi olevat saar saanud oma nime Odini-nimelise rändrahnu järgi, mida peeti Odini hauakiviks; teise pärimuse kohaselt olevat Odin Põõsapea neemelt astudes tühjendanud oma kingast liiva. Mis see õigem legend on, teab vaid ajalugu.
Vanadele kirjutistele tuginedes olid saare püsielanikud rahvuselt rootslased, keda nimetati esimest korda 1436. aastal. 16. sajandi alguses asus saarel arvatavasti viis talu, mille elanikud olid tulnud Stockholmi saarestikust. Epideemiate tõttu on saar olnud aga mitu korda laastatud ning selle tulemusel on uusi asukaid tulnud saarele mitmelt poolt. Eriti rängalt mõjus kohalikele 1710.-1711. aasta katk, mille tulemusel suri saarel üle 60 inimese. Ellu jäi nendest vaid viis, kelle järglased elavad tänapäevani Rootsis.
Enne teist maailmasõda oli Osmussaar asustatud rannarootslastega, kellest enamik sõja eest Rootsi põgenes. Endiste osmussaarlaste järeltulijaid enam saarel ei ole, küll aga külastavad nad Osmussaart vähemalt korra suve jooksul. 1990ndate alguses paigaldasid rannarootslaste järeltulijad saarele perekondade mälestuskivid, piiritlesid surnuaia ja ehitasid väikese kellatorni.
Teise maailmasõja ajal saar militariseeriti, kohalikud elanikud sunniti lahkuma. Kogu okupatsiooniaja oli saar tsiviilelanikele keelutsoon nagu enamik Eesti rannikust ning hinnanguliselt paigutati saarele ligi 800 meest. Osmussaar jäi nõukogude armee kätte 1941. aasta lõpuni ning Saksa okupatsiooni ajal, 1942. aasta kevadel said allesjäänud osmussaarlased loa saarele tagasi pöörduda. Palju oli muutunud – kadunud oli Odini kivi ning suurem osa ehitistest oli varemeis, sh kabel ja kellatorn. Kaitserajatiste betoonina oli kasutatud ka saare kiviaedu, lubjakivist ehitisi ja teisi rändrahne. Pärast sõda asus Osmussaarel vaid piirivalveüksus. Endised osmussaarlased said 1990. algul võimaluse saart taas külastada.
Nõukogude sõjaväe viimased esindajad lahkusid saarelt 1993. aastal, pärast seda tehti saarel keskkonnauuringud ja õnneks suurt ohtu ei avastatud. Küll aga võis siis saarelt leida palju ohtlike mürske, millest enamik demineeriti. Sellele vaatamata võib lõhkekehi, nii ohutuid kui ka ohtlikke, leida saarel tänini. Saar kuulub Eesti riigile. Saar taasasustati 2001. aastal, mil sinna kolis pere, kes hakkas kasvatama lambaid, nemad tegelevad pärandmaastike hooldamisega. Osmussaarel elab kokku viis inimest. Allikas: puhkaeestis.ee
Neugrundi meteoriidikraater Osmussaare lähedal
Osmussaarest kirdesse jääva mereala põhjas asub Eesti teadaolevaist suurim, kuni 20 km läbimõõduga meteoriidikraater. 15–25 m sügavusel paljandub kolm ringahelikku.
Neugrund on nii maailma vanadest kui ka merepõhjas asuvatest meteoriidikraatritest kõige paremini säilinud ja selle paljanduvad struktuurid asuvad ka kõikidele tavalistele sukeldujatele lihtsa vaevaga kättesaadavas sügavuses.
Osmussaare ümbruses on Eesti seismiliselt aktiivseim piirkond, nii saart kui ka ümbritsevat merepõhja on aegade jooksul vorminud mitu tugevat maavärinat. Ilmselt on see seotud piki Osmussaare kirderannikut loode-kagusuunaliselt kulgeva sirgjoonelise tektoonilise süvarikkega (nn Osmussaare vall). Allikas: osmussaarereisid.ee
TASUB TEADA!
Miks tasub veeta oma puhkus Eesti vetel?
● 2222 omanäolist saart kodus, mida avastada
● Enam kui 3800 km pikk rannajoon
● territoriaalveed – 24 000 ruutmeetrit
● randade mitmekesisus
● keskaegsed linnad
● puutamatu loodus
● aktiivne puhkus
● täielik lõõgastus
Parim aeg jahiga Eestit avastada on aprilli lõpust oktoobrini
● merevoolud puuduvad
● edelatuuled
● valged ööd – kuni 20 tundi valgust
● vähesoolane merevesi
● hea sadamate infrastruktuur
● jahisadamaid on iga 30 miili tagant
Allikas: 5sails.ee
Eestlased ütlevad abiellumise kohta ka “abieluranda sõudma”. Foto: Rasmus Kooskora
Merel rokib meeleolukas tüdrukuteõhtu
Sellega tähistatakse pruudi viimaseid hetki vaba naisena. Eestlased kasutavad abiellumise kohta ka ütlust “abieluranda sõudma”.
Tänapäevane tüdrukuteõhtu tekkis alles 1960ndatel, kuigi algul olid need rohkem formaalsed ning oli tavaliselt õhtusöök pruudi auks. Alles 1970ndatel, kui tuli sooline võrdõiguslikkus, hakkasid tüdrukuteõhtud sarnanema tänapäevastega. Tüdrukuteõhtu korraldamiseks on palju võimalusi: väljasõidud nädalavahetuseks, ühine tüdrukuteõhtu koos poissmeesteõhtuga, uhked üritused, kust ei puudu ka meesstripparid.
Enamasti korraldab tüdrukuteõhtut keegi pruutneitsitest, aga korraldamine võib jääda ka professionaalile. Viisakas on kutsuda pulma ka kõik tüdrukuteõhtu korraldajad, kui seda teevad sõbrad ja sugulased. Hea on kutsuda 10–20 inimest.
Tüdrukuteõhtu maksavad tavaliselt kinni korraldajad sõbrad ja sõbrannad. Põhiline on, et pruut ei peaks maksma selle eest. Hea on hoida maksumust piiris, kus iga osaleja peab maksma 15–30 eurot. Purjetamine.com annab merel pidutsejatele kaasa ka tasuta tüdrukuteõhtu vande.
Viis ideed tüdrukuteõhtu korraldamiseks
Koostas purjetamine.com
1. Rendi jaht ning sõida limusiiniga kohale
Miski ei ole vabastavam, kui veeta oma tüdrukuteõhtu merel, kus keegi sind kätte ei saa ning kus saad rahus oma sõbrannadega ilma nautida ja šampust juua ning rääkida salajutte.
2. Fotosessioon sõbrannadega
Palka fotograaf, et saaksite endast ja sõbrannadest teha lahedad pildid. Enne kui palkate fotograafi, valige mingi stiil kõigile ning seejärel riietuge selle stiili järgi. Siis otsige ilus koht, kus pildistada. Fotosessioon merel on äge, saab end sillerdava mere ja kilukarbi vaatega pildistada lasta ning samal ajal muidugi nautida ilma ja juua šampust.
3. Ulakas tüdrukuteõhtu
Kõige populaarsemad tüdrukuteõhtu ideed on ulakad teemapeod, kust ei puudu tihti ka fallosekujulised kõrred ja tordid. Sellised teemapeod ajavad pruudi kindlasti punastama ja pruutneitsid laginal naerma. Kõige lihtsam on pidu ulakaks muuta, kui tellida pruudile meesstrippar.
4. Helendav tüdrukuteõhtu
Kasuta pliiatseid, mida näeb ainult UV-lambiga, ja neoonmarkereid, et teha pruutneitsitele omapäraseid tätoveeringuid. Aksessuaarideks kandke neoonkäepaelu ja -päikseprille. Ja siis minge õhtuses pimeduses linna peale ning soovitatavalt klubisse, kus kõigi kunstiteosed nähtavale tulevad, ja lootke, et teile ei joonistatud midagi jubedat.
5. Nostalgiapidu retroteemaga
Mõelge sellele ajale, mis oli siis populaarne, kui pruut käis põhi- või keskkoolis, ning üritage teha pidu selliseks. Peol peaks olema selle aja pruudi lemmiktoidud, piinlikud pildid pruudi noorusajast, pruudi tolleaegne lemmikmuusika ning vaadake kõige populaarsemaid filme sellest ajastust. Peamine on, et ta tunneks, et on tagasi kooliajas.
Artiklid