Restoranitest: tsaar Kawe keldris?

Kui Boris Nemtsovi nimelise väljaku rajamine küttis meedias kirgi mitu päeva, siis Tsaari saabumine Vabaduse väljaku vahetusse naabrusesse jäi ilma igasugusest tähelepanust. Mitte et mul Vene köögi vastu midagi oleks, vastupidi – pelmeenid on üks mu lemmikroogi ja kalamarja armastan ka.

Päikseliselt tänavalt hämarasse restoraniruumi astudes märkasin esimese asjana põlevat kaminat. Ei, mitte ehtsat, vaid seinale projitseeritut. Samasugust kui jõulude ajal teleripildiks võimalik panna. Ainult jõululaulud puudusid. Küll aga süütas kelner laual oleva küünla. Nimele kohaselt on restoran pidulik, täis lühtreid, peegleid ja dekoratsioone. Kõlas mahe lounge-muusika. Ainult ühtegi inimest polnud. Ei esimesel külastuskorral, ega ka teisel. Ainult mingid mehed kõndisid kastidega läbi saali, küllap tõid kaupa.

Tsaari kodulehekülg räägib autoriköögist, peakoka rahvusvahelistest kogemustest ja ajasturännakust, kus iga roog on meistriteos. Meistri nime ei avalikustata. Tegelikkus on aga tuimaks küpsetatud ­liha, aastaaegade vaheldumise ignoreerimine ja tegelikkusele mittevastav joogikaart.

Alustan viimasest. Kui palusin soovitust, millist veini juua grillitud filet mignon’i juurde, teadis kelner vaid seda, et kõik veinid on kuivad (!) ja tema ei oska midagi soovitada. Kui siis ühe Rioja välja valisin ja ta seda tooma läks, selgus, et polnudki, oli otsa saanud. Uuele ringile enam ei läinud, piirdusin veega. Õhtul võib restoranis proovida tõelise vene iseloomuga jooke, lubab kodulehekülg.

Filet mignon polnud aga kuigi maitsev, sest küpsusastme kohta kelner ei pärinud, köök aga eelistas põhjalikku well-well-­done liha. Omajagu huvitavad olid selle lisandid, praetud puravikud ja bešamellkaste. Aga ei raasugi köögivilja. Ju siis “autoriköögi” omapära – küllap kokk teab kõige paremini, mis lihale hea on.

“Autorikööki” esindav menüü pakub veel taolisi klassikuid, nagu pannkoogid moosiga, kodused pannkoogid lihaga ja tordilõik, koorene kanapasta ja juustud veini kõrvale – Brie, DorBlue, Ajo Negro, Trufado, Boletus. On ka “borš” klassikaline, “Olivje” salat tsaari moodi, ahjus küpsetatud tuure filee peedipüreega ja musta kalamarjaga (kirjaviis muutmata).

Magustoiduks valisin puuviljadega sorbeti. Puuviljadeks olid melon, ananass ja paar vaarikat. Kui vaarikates veel mingit värskust oligi, siis melonil ja ananassil küll mitte. Tavaline kehv poekaup.

Tsaarivääriliselt luksuslikuks osutus aga tualettruumi külastus. Kui kelnerilt küsisin, kust selle vajaliku ruumi leian, palus ta mul oodata, ta toob võtme ja saadab mind isiklikult. Jalutasin piduliku eskordi saatel ärimaja sügavuses paikneva tualettruumini, kus aga selgus, et kaasa võetud võti oli vale. Jäin ootama, kuni kelner õige võtmega tagasi jõudis. Tagasiteel enam eskorti ei pakutud, kelner oli koos võtmega ukse tagant lahkunud.