Fookuses
Töötukassa reservist jääb aasta lõpuks alles tõenäoliselt pool, kuid ka töötuse suurenedes saab töö kaotanutele veel paar aastat hüvitisi maksta. Seda juhul kui töötukassale ei panda enam lisaülesandeid nagu oli kevadine otsus maksta palgatoetusi.
Eesti üks mõjukaimatest äriliidritest, investeerimisfirma Infortar juht Ain Hanschmidt rääkis saates "Kuum tool", et teda häirib, et viiruse tulekuga taheti demokraatlikes riikides panna asju paika diktaatorlike võtetega, mistõttu võiks riik edasisi raskeid otsuseid rohkem inimestega läbi rääkida.
Suurim mure on see, et Eesti päästeametnikud ei ole selleks välja koolitatud, et tuulikus hätta sattunud hooldajaid päästa. Turvalisuse arendamine on prioriteet koostöös päästeametiga, kirjutas Äripäeva vahel ilmunud erileht
Pärnu juhtimiskonverentsil arutasid haridus- ja noorteameti rahvusvahelistumise osakonna juht ning endine Hariduse Infotehnoloogia SA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan, riigikantselei strateegiadirektor Henry Kattago ja EBSi äriarenduse ja väliskoostöö prorektor Toomas Danneberg teemal „Et tööl oleks nagu koolis“ ehk kuidas luua tööl keskkond, kus inimesed tahavad pidevalt juurde õppida.
Raha läheb alati sinna, kus on efektiivsus – selgem ja stabiilsem investeerimiskeskkond ning reeglid. Nii ka tuuleenergia puhul. Siin on riigid omavahel kibedas konkurentsis ja Leedu on täna paar sammu ees, kirjutas 3. septembril Äripäeva vahel ilmunud erileht
Pärnu kinnisvaraturul on segased ajad: uusi ja müümata kortereid on väidetavalt valmis viie aasta jagu, aga ehitus pole peatunud isegi vaatamata kriisiolukorrale.
Eesti tuuleparke arendada soovivad ettevõtlikud inimesed vaatavad merele ja maale, käivad kohut ja ootavad suuniseid riigilt. Aeg tiksub meie kahjuks – arendajad väsivad, välisinvestorid tüdinevad ja suunduvad selgema strateegiaga riikidesse, Eesti kaotab investeeringud ja raha, aga veel on võimalik järele võtta, räägib Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Terje Talv 3. septembril Äripäeva vahel ilmunud
Hoiu-laenuühistu Erial kogus eelmisel aastal 10,6 miljonit eurot hoiuseid, millest enamiku laenas välja kinnisvaraga tegelevatele tütarettevõtetele. Põhitegevusega jäädi aga eelmisel aastal miinusesse. Rahalist seisu aitas parandada Küproselt tulnud müügitulu intellektuaalomandi eest.
Kuigi üle 1100 Crowdestate'i investorile 700 000 eurot võlgu jäänud Q-Haus Balticu endine juht Reino Soots väidab, et tema on moodulmajade tootmisest käed puhtaks pühkinud, selgub äriregistri andmetest, et piltikult öeldes Q-hausi varemetele loodud Q Prefab on endiselt Sootside perekonna omanduses.
Põhja-Sakala valda arendatavasse Suure-Jaani tööstusparki soetas esimeste seas hoonestusõiguse Eesti ehituspoodide kett Espak, plaanides piirkonnas mõne aasta pärast avada ehitusmaterjalide kaupluse.
Reformierakondlase Peeter Jürgensoni reklaamiagentuur Must Muna vahetas juriidilist keha, võlgades varasem omanikfirma liikus korduvalt karistatud kriminaalile ja reklaamiäri jätkub uue keha alt.
Telekomifirma Levikom püüab kaasata uusi investoreid, olles ise võlgu nii senistele investoritele, riigile kui ka teistele ettevõtetele ning figureerides inkassofirma reklaamis kui nädala võlgnik.
Riik peab kriisis tegutsemisel olema ettevaatlik, et ei pakuks erasektorile tööjõuturul kõlvatut konkurentsi ega teeks liigselt erandeid. Nii tekitab mitmel põhjusel küsimusi Porto Francole laenu andmine, rääkis saates "Kuum tool" majandusteadlane, endine Eesti Panga president Ardo Hansson.