Investor Toomas: olen vist vanamoodne

Ma võiksin lihtsalt öelda, et maailma edukaim kultusinvestor Warren Buffett armastab dividendiaktsiaid ja sellega olekski kogu arutelu läbi. Buffett on investeerinud paljudesse tuntud – või igavatesse – firmadesse, mis maksavad välja prisket omanikutulu.

Tänapäeval peetakse dividende rohkem vana kooli investorite pärusmaaks ja ju ma siis olen “vana kool”. Vaatamata kõigile tänapäeva keerulistele finantsinstrumentidele on dividend endiselt ainus moodus, kuidas lihtsalt aktsia omamise eest oma pangakontole raha teenida.

Ma näen dividendi kui kindlustuspoliisi. Mitte miski ei garanteeri, et firma aktsia kallineb. Vastupidi, pahatihti see hoopis odavneb. Miski ei garanteeri ka dividendi regulaarset väljamakset, aga nende prognoosimine on palju lihtsam. Kui aktsia peaks odavnema, aitab dividend ka miinust siluda.

Dividend töötab kui kindlustus, sellest annavad tõestust näiteks 2000. aastad USA börsil. Seda aastakümmet võib pidada nii-öelda kadunud tootluse aastakümneks, aga dividendiaktsiaid omanud pikaajaliste investorite tõenäosus tollel aastakümnel häid tootusnumbreid näidata oli selgelt suurem.

Ilmselt väljendab minu vanamoodsat mentaliteeti ka arvamus, et firma omanikuna tahan ma saada osa firma kasumist. Ma pole kõige suurem aktsiate tagasiostu fänn, sest see ei ole väga efektiivne moodus firma väärtust suurendada. Kui firmal läheb ikkagi hästi ja raha voolab sisse, siis ma tunnen aktsionärina õigust vähemalt osa sellest rahast ka endale saada.

Selle raha eest on mul võimalus osta uusi aktsiaid ja suurendada oma portfelli. Järgmine kord, kui firma maksab dividende, on mul rohkem aktsiaid ja ma teenin suurema summa.

Dividendi väljamaksmisel on veel palju häid külgi, mida ma kõiki ei jõua praegu kirja panna. Tähtis on meeles pidada, et dividend on endiselt oluline näitaja firma tervise kohta. See on üks paremaid viise kindlustada end languste vastu ja samal ajal kasvatada oma portfelli. Vahest on ebaseksikas hoopis kõige seksikam.