Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investor Toomas: puhume kodubörsile elu sisse

    Tallinki reisilaev Tallinna sadamas.Foto: Raul Mee

    Väärtpaberid ei ole atraktiivne varaklass ja seetõttu suhtutakse nendesse ka teatava eelarvamusega. Kuid seda nutust olukorda saaks parandada.

    Just seda tõdeti möödunud nädalal Tallinnas toimunud Balti kapitaliturgude foorumil, kus mõtiskleti selle üle, kuidas rohkem ettevõtteid börsile tuua ja kuidas muuta Balti börsid atraktiivsemaks. Üks välismaa esineja tõi välja kurva statistika Euroopa Liidu tarbijauuringust, millest selgus, et väärtpaberid pole üldsegi populaarsed, asetsedes atraktiivsuse mõttes viimasel kohal. See tähendab, et enne eelistavad tarbijad osta pesupulbrit, sokke, suitsuvorsti, lotopileteid või teisi tooteid, viimasena väärtpabereid.
    Aktsia kui loteriipilet
    Tihtilugu kipub tavainimene, kellel börsikogemus puudub, kalduma aktsiate ja börside suhtes kahte äärmusse. Üks on see, et börsidel võib ratsa rikkaks saada, teine äärmus kaldub arvama, et mis mõtet on aktsiaid osta – lõpuks tuleb ikka börsikrahh. Seega näeb inimene börse kahes valguses – kas täieliku loteriina või kohana, kus kiirelt vaesuda.
    Kindlasti on selliste vaadete põhjus ka üha suurem usaldamatus börside vastu. 2008. aasta finantskriis tõi paljudele vara kaotuse ja viis börsiindeksid langusesse. Usaldamatust suurendas ka see, et seoses kriisiga tuli ilmsiks palju petiseid – Bernard Madoff, kelle petuimpeerium oli üle 50 miljardi dollari suur, ning pangad, mis müüsid klientidele keerulisi väärtpabereid, millel puudus lõpuks igasugune väärtus.
    Seega, ilusas pakendis müüdi mädaõunu. Inimesed sõid neid heauskselt, kuid halb maitse on paljudel veel siiamaani suus.
    Mida me tegelikult vajaks?
    Tegelikult vajaks me seda, et inimesed ei näeks kahte äärmust – väärtpabereid kui loteriid või vaesumise instrumenti. Vaja oleks tõsta rahva teadlikkust finantsasjade ja aktsiaturgude kohta. Samuti oleks vaja suurendada börsiinstrumentide läbipaistvust, ja siin saavad kaasa aidata finantsjärelevalveasutused.
    Vaja oleks tuua usaldus börsidele tagasi. Et väärtpaber oleks tarbijate hulgas populaarne kaup, mida kõlbaks n-ö riiulile välja panna. Ainuüksi Tallinna börs on tõestanud, et paarikümne aastaga saab turgudel oma raha jätkusuutlikult kasvatada.
    Uute investorite meelitamiseks võiks viia ka riigifirmad börsile. Kui näiteks Eesti Energia puhul võiks vastu vaadata julgeolekurisk, siis ei peaks viima riigifirmasid 100%-liselt börsile, piisaks ka väiksematest osadest, et jämedam ots ettevõttes jääks ikka riigi kätte.
    Kui ka see ei peaks inimesi veenma investeerima, siis vaadake mind – olen üle kümne aasta investeerinud aktsiaturgudele, olen näinud kriise ja krahhe, kuid vaatamata sellele on mu portfelli väärtus neljakordistunud!
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Uus linnavõim vahetas välja Tallinna Hambakliiniku nõukogu ja juhi
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.