Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investor Toomas: Tuleva ehmatas investorit

    Tuleva pensioniühistu üks asutajaliige on riskiinvestor Indrek Kasela.Foto: Andres Haabu

    Kui mu sõber kuulis, et turule tuleb uus pensionipakkuja Tuleva, sattus ta sellest vaimustusse kahel põhjusel.

    Esiteks elavdab see pensionifondide turgu. Tekib konkurents, mis sunnib ka teisi oma tegevust ümber vaatama. II sambaga liitunud pea 700 000 eestimaalasele uusi teenuseid ja võimalusi pakkuma. Kuigi jutt madalatest teenustasudest on osa pensionifondi turunduskampaaniast, on see viinud arutelu uuele tasemele ning kaugeks jääv pensioniteema on saanud paljudele lähedaseks. See on kahtlemata hea ning loodetavasti kaasnevad sellega ka sisulised muutused, vähenevad mitte ainult pensionifondide tasud, vaid tõuseb ka fondide sisuline tase ning nad hakkavad rohkem raha teenima.

    Tuleva on tulundusühistu, mis kavatseb turule tuua esialgu uue II samba pensionifondi, mis investeering indeksfondidesse.

    Ühistu plaanib kaasata vähemalt 3000 liiget. Praeguseks on liikmeid tuhatkond.

    Sügiseks soovib ühistu koguda liikmetelt omakapitali mahus kolm miljonit eurot.

    Tuleva esitab sügisel taotluse Finantsinspektsioonile fondivalitseja tegevusloa saamiseks ning plaanib turule tulla märtsis 2017.

    Investorina teised huvid
    Kuid agara investorina pakkus mu sõbrale rohkem huvi teine põhjus, mis sundis teda kohe ka ühistu liikmeks astuma ja 100eurose liikmetasu maksma. Võimalus olla tulevase fondi asutaja ja omanik ning teenida seeläbi kui mitte suurt tulu, siis viia vähemalt II samba teenustasud nulli. Aga asutajaliikmete jutt ehmatas ja tegi nõutuks. Isegi veidi murelikuks.
    Nimelt pidasid Tuleva liikmed esmaspäeval oma esimese koosoleku seminari vormis. Telliskivi loomelinnaku Vaba Lava ruumidesse kogunes saalitäis investoreid, kelle ootused olid kõrged. Tuleva andmetel on ligi 90 protsenti ühistu liikmetest huvitatud fondi raha panustamisest mitte ainult pensionikoguja, vaid just investorina.
    Paraku läks koosolek veidi nihu ning lõviosa võttis hoopis nelja inimese omavaheline arutelu. Tund aega rääkisid rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross, Postimehe majandustoimetuse juhataja Liis Kängsepp  ning Tuleva asutajad Tõnu Pekk ja Loit Linnupõld Eesti pensionisüsteemi probleemidest, kusjuures fookus oli fondi tasudel.
    Muidugi on teenustasud praegu liiga kõrged ning viivad alla ka tootlust, kuid kogunenud investorid olid pigem huvitatud fondi käekäigust ja võimalikust tulust. Nii pensionikoguja kui ka Tuleva liikmena. Saab ju fondi tulevikus pensioni koguda igaüks, aga ühistu liige otsib präänikut.
    Ja kuigi arutelu jooksul puhkes saalis ka mõni naerupahvakas, siis tabavalt võttis sündmuse kokku ühistu liige Alar, öeldes, et ta oleks nagu “Vabariigi kodanike” saatesse sattunud, kus arutatakse küll maast ja ilmast, kuid mitte sellest, mida saali kogunenud inimesed kuulda tahaks.
    Küsimused jäid kummitama
    Laias laastus on investoril kaks küsimust. Kuhu kulub teenustasu ja mis kasu saavad sellest investorid? Esimesele küsimusele said liikmed ka osalise vastuse. Ligi pool teenustasust kulub fondi seaduses ette nähtud juhtimisele.
    Teisele küsimusele vastamist püüti vältida nagu tuld. Investorile võis olla isegi hirmutav jutt, et Tuleva eesmärk polegi teenida tulu, vaid esikohal on pensionikogujate huvid. Jah, see võib sobida fondi kliendile, aga investorile? Miks peaks ühistu liige paigutama raha projekti, mis talle tulu ei teeni? Teistpidi, miks ma peaks usaldama teenusepakkujat, kes ei soovi tulu teenida? Meenub Tallinna Ühistupank.
    Õnneks leidis sõber kodulehelt üldised vastused dividendimaksetest investorile ega kaota lootust. Seda enam, et kaugemas tulevikus on Tuleval plaanis luua ka oma selts pensionite väljamaksmiseks. Võib-olla saab investor sealtki tulu? Või vähemalt viib see väljamakse kulud alla.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.