investor Toomas • 11. oktoober 2017
Jaga lugu:

Wirecard teeb hoogsat koostööd innovatiivseid makseteenuseid pakkuva Hiina Alipayga (kuulub Alibaba gruppi). Pildil katsetab klient Hangzhous "smile-to-pay" maksesüsteemi.
Wirecard teeb hoogsat koostööd innovatiivseid makseteenuseid pakkuva Hiina Alipayga (kuulub Alibaba gruppi). Pildil katsetab klient Hangzhous "smile-to-pay" maksesüsteemi.  Foto: Reuters/Scanpix

Makseteenustega on viimastel aastatel teenitud roppu raha, aga mõni ettevõte on saanud sisse eriti suure hoo.

Kui suvel tulid MasterCardilt head tulemused, lasin silmadel üle krediitkaardiettevõtete tulemuste käia. Investeerimisideena ei tundunud see sugugi halb, kuid päris hästi see mind veenda ei suutnud. Nüüd kirjutas mulle Helge ja uuris, mida arvan veidi teistsuguse ärimudeliga ettevõttest. „Leidsin Wirecardi aktsia. Kas tasub osta?“ uuris Helge.

Tunnistan, et sellisest aktsiast polnud ma suurt midagi kuulnud. TechDaxi ettevõte ta on, aga millegi suurega viimasel ajal silma paistnud pole. Tegu on üheksakümnendate lõpus Saksamaal loodud ettevõttega, mille aktsia on aasta algusest enam kui 100 protsenti rallinud ning Helge, kellele sõbrad olid aktsiat soovitanud, uuris, kas on veel mõtet rongi peale hüpata.

Finantsil pole viga

Wirecard, millel on maailmas terve hulk tütarettevõtteid-esindusi, on miljardikäibega ettevõte, mille turuväärtust hindab Bloomberg ligi 10 miljardile dollarile. Kontserni ärimudeli nimi on inglise keeles acquiring. Peene sõna taga on järgmine protsess. Kui inimene tahab krediitkaardiga maksta, jõuab tema nõue esimese asjana kodupanka, sealt krediitkaardiettevõttele, sealt omakorda Wirecardi-sarnasele teenusepakkujale, kes siis tehingu tegeliku kaupmehe juurde suunab.

Selliselt vahendustegevuselt Wirecard raha kasseeribki ning bilansi põhjal otsustades ei tee kontsern seda sugugi halvasti: viimased seitse aastat on kasum ja käive püstloodis üles läinud: 2016. aastal ulatus käive pisut enam kui miljardi euroni ja puhaskasum 266 miljoni euroni.

Sama jõudsalt on kasvanud ka kohustuste koorem, mis moodustas möödunud aasta lõpuks enam kui 2 miljardit eurot. Omakapitali on ettevõttel 1,5 miljardi euro jagu. Mõtlema paneb kõrge, 50-le liginev P/E suhe.

Wirecard teeb koostööd selliste suurustega nagu Visa ja Alipay ning aeg-ajalt ilmuvad Saksa meediasse kuuldused sellest, et teised ettevõtted tahaksid Wirecardi kangesti ära osta. Seni pole ükski diil läbi läinud: kontserni juht, 47aastane Markus Braun hoiab enda käes nii ettevõtte juhtohje kui ka seitsmeportsendist aktsiapakki.

Mis saab edasi?

Wirecardi aktsia, mis tegi turudebüüdi 2005. aastal, on noteeritud nii Saksamaal kui ka mitmel pool mujalgi. Saksa börsil kauples ta eile pisut enam kui 80 euro peal ning alates aasta algusest on see teinud 96protsendise tõusu, mis edastab koduindeksit Daxi pika puuga. Dividende maksab kontsern samuti näpuotsaga: mullu 16 senti aktsia kohta ning viimase 12 kuu dividenditootlus püsib visalt 0,2 juures.

Aktsia on üle elanud mitu järsku kukkumist. Suur osa neist on seotud ettevõtte bilansianomaalia ning sellest tulenevate kohtuskäimistega: nimelt sai ettevõte juba 2008. aastal kaela süüdistused bilansi võltsimises. Kohtus midagi tõestada ei suudetud. Tänavu veebruaris ilmus Saksamaa Manager Magazinis pikk artikkel, kus uuesti ettevõtte kummalisi raamatupidamispraktikaid kirjeldati ning see lükkas aktsia kaheksa protsendiga langusesse, kuid võidukäiku see komistuskivi peatada ei suutnud.

Aga mida temaga edasi teha? Tänavu ennustavad analüütikud ettevõttele kahekohalist kasumi ja käibe kasvu. Bloombergi küsitletud analüütikutest soovitab osta 14 ning hoida 11 eksperti. Kas aktsia tõuseb? Siin lähevad arvamused vägagi lahku: alles eile tõstis Goldman hinnasihi 93 euro peale. Samal ajal leiab Bloombergi terminalist, et hinnasihiks piisab ka 75,64 eurost.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt