Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nordea aktsionäridel aeg otsustada

    Nordea pank Vilniuses.Foto: Reuters/Scanpix

    Neljapäeval on Põhjala suurima panga Nordea aktsionäridel käes see hetk, millal tuleb oma sõna öelda, kas pank kolib peakontori Rootsist ära Soome või ei koli.

    Kohati on see kolimise lugu olnud nagu kirgede draama solvumiste, süüdistuste ja ähvardustega. Teisalt on kolimiseks oma loogika – pangandusliidus, mille liige Soome on ja Rootsi ei ole, on Nordeal tõesti teiste suurpankadega ühesugused reeglid ja mitte rangemad nõuded, nagu tahtis kehtestada Rootsi riik.
    Pangal on olnud keerulised ajad. Pealkirjad meedias, kuidas kliendid Nordea hülgavad ja pank turuosa kaotab, tippjuhid lahkuvad ja investeeringud ootamatult suurt raha neelavad, on aktsia hind tublisti langenud. Jyske pank märgib viimases Nordea analüüsis, et ei näe turuosa languse trendis praegu veel pööret. Panga imago on kannatanud ning kolimine ja koondamised hoiavad negatiivset fooni veel mõnda aega. SEB ja Deutsche Bank aga tõstsid hiljuti Nordea aktsia soovitust. Deutsche ei näe Põhjala kinnisvaraturul lähiajal suuremat korrektsiooni ja on piirkonna pankade suhtes optimistlik. Nordea soovituse tõstis Deutsche osta peale. Deutsche näeb, et kolimisotsuse negatiivne mõju ei kesta kaua ning peagi hakkavad tagasi tooma ka Nordea suured IT investeeringud.
    Terendab uus dividend
    Otsuse langetamiseks on vaja kahe kolmandiku aktsionäride koosolekul osalejate heakskiitu. Mõned suuremad aktsionärid nagu Rootsi pensionifond AMF on meedias öelnud, et kavatseb hääletada kolimise vastu. Fondi hinnangul ei ole pankade Rootsis suuremad maksed kriisilahenduse fondi piisav põhjendus, et piiri taha kolida, ja see ei kaalu üles otsusega kaasnevaid riske. Mitmed suuraktsionärid nagu nõustamisfirma ISS on samas kolimise otsust toetanud. Nordea aktsionäridest on enam kui 75% Rootsist väljastpoolt. Arvatakse, et otsus kolimise poolt tuleb siiski ära.
    Väikeaktsionärid nii Soomes kui ka Rootsis on olnud agaralt Nordea aktsiaid ostmas. Nordea on hea dividendi maksja ja märtsi teises pooles jõuab see päev jälle kätte. Nordea plaanib läinud aasta eest dividendi maksta 0,68 eurosenti aktsiast. Ja kuna aktsia on hulgast negatiivsetest uudistest surve all olnud, võib siit edasi arutleda, et  kui ümberkorraldused möödas, on tõusuruumi.
    Kolimisest loodab Nordea säästu 0,9-1,2 miljardit eurot. See on väiksem kui algselt hinnatud 1,1-1,3 miljardit, mis mõnda aega õhutasid erakorralise dividendi lootust.
    Rootsi majandusminister Mikael Damberg hoiatas Rootsi meedias, et kolimine Nordea aktsiale head ei too. Soome rahandusminister Petteri Orpo aga kinnitas nädal tagasi Bloombergile, et ootamatusi Nordeal Soomes oodata ei ole – pangandusliit tagab panga tegevuseks stabiilse platvormi. Eks vaatame, kas sellega saab see draama läbi.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eesti inflatsioon püsib Euroopa tipus
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.