Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aitäh, Kolbjųrn!

    Jõudsin priske lõheampsu ära oodata.Foto: Scanpix

    Lerøy Seafoodi aktsia on viimaste päevadega lennanud oma kõigi aegade tippude ligidale. Täna andis sektori aktsiatele tublisti hoogu juurde üksainus Norra mees.

    Tänase tõusu eest ei võlgne ma tänu kellelegi muule kui lõhesektori suurele skeptikule ja minu vanale tuttavale, Nordea analüütikule Kolbjørn Giskeødegårdile, kes veel novembris mu kaladele kadu kuulutas.
    „Mina ei nuta, aga võib-olla teised nutavad,“ ütles ta olukorra kohta lõheturul ja lisas, et asjad on tipus, käib hirmus ületootmine ning lükkas lõheaktsiatele müügisoovituse peale.
    Aktsia, mis tol hetkel kauples 48 Norra krooni juures, sööstis veebruarini kestnud vabalangusesse. Siis aga – oh imet! – hakkas aktsia tõusma, ühes kala hinnaga. Nasdaqi lõheindeks näitab ralli kogu ulatust: kui eelmise aasta lõpus sai kilo kala eest ligikaudu 45 Norra krooni, siis tänaseks on hind liikunud 77 kroonile.
    Kogu selle aja oli analüütikul aktsia jaoks varuks müügisoovitus. Täna teatas Nordea analüütik, kes on oma ala maailma mõjukaimate seas, kannapöördest: kui möödunud sügisel nägi ta selle ja järgmise aasta keskmist lõhehinda 49 Norra krooni juures, siis nüüd tõstis ta prognoosi 60 krooni juurde. Peaaegu kõik Norra lõhekasvatajad (välja arvatud Salmar ja Bakkafrost) said in corpore ostusoovituse, ja see tõstis Lerøy Seafoodi aktsia hinnasihi hoobilt 65 Norra krooni peale. 20 protsenti tõusupotentisaali! See veel investoritel puudu oligi ja Oslo börsil tõusis aktsia lendu.
    Mullu oli Lerøy minu portfellis ülekaalukalt suurim kukkuja ja see ei jäänud minu tuttavatelgi märkamata. Ikka kuulsin: “Müü, Toomas, müü ometi!“
    Veel veebruaris kirjutasin kangekaelselt, et lõhekriis tuleb lihtsalt üle elada ja võib-olla aktsiaid isegi portfelli lisada. Nüüd lõpuks on tulnud minu tund! Lerøy aktsia hind on aasta algusest eurodes arvestatuna ligi 30% protsenti kallinenud. Jaanuari lõpust on aktsia hind kallinenud aga enam kui 40%. Pisut on abiks on tulnud Norra krooni tugevnemine euro suhtes – trollidemaa valuuta on euro suhtes aasta algusest alates kallinenud paar protsenti.
    Mis edasi?
    Loomulikult on mul hea meel näha, et investeerimistees – nõudlus maailma majanduskasvu tingimustes kasvab ja aktsia hind nõndasamuti – vett peab. Aga sedagi, et soovitustest enam tasub pilk pöörata ettevõtte tegelikule käekäigule. Seda enam, et veel ei ole täide läinud mu lootused Hiina turu koha pealt, kust loodan samuti norrakatele viisakat kasvu ja endale omakorda suuremat omanikutulu.
    Tegu on suhtarvude järgi ühe odavama aktsiaga mu portfellis, sektor on kasvuteel ja kui ma sealt ka veidi kasumit võtan, siis patt oleks Lerøyd praegu kogu täiega maha käristada. Et lõhesektor keskmisest volatiilsem on, oli juba algusest peale selge. Seepärast oleks ka narr puhtalt seetõttu, et teinekord aktsiagraafik külakiige liikumist meenutab, ettevõtet kiruda.
    Kuu aja pärast avaldab Lerøy ka esimese kvartali majandustulemused ja siis on veelgi selgemalt näha, kuhu mu lõhe tänavu liigub.
    Küll sai aga täna taas kinnitust investori jaoks oluline teadmine, et analüütikute jutt pole issameie ning lõplik investeerimisotsus tuleb huvilisel endal ära teha. Analüütikuid meeldib mulle vägagi kuulata, sest mitu pead on ikka mitu pead – ehk näevad teised huvitavat nüanssi, mis minul kahe silma vahele jäänud on. Aga nende peadega on ikka see asi, et investoril on hädasti tarvis enda oma külmana hoida. See pole mul esimene ega viimane kord analüütikuid kiruda ega tõdeda, et oleksin novembris Giskeødegårdi öeldut puhta kullana võtnud, oleks mu tänane supp mitme rasvase kala võrra lahjem.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.