Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aitäh, Kolbjųrn!
Jõudsin priske lõheampsu ära oodata.Foto: Scanpix
Lerøy Seafoodi aktsia on viimaste päevadega lennanud oma kõigi aegade tippude ligidale. Täna andis sektori aktsiatele tublisti hoogu juurde üksainus Norra mees.
Tänase tõusu eest ei võlgne ma tänu kellelegi muule kui lõhesektori suurele skeptikule ja minu vanale tuttavale, Nordea analüütikule Kolbjørn Giskeødegårdile, kes veel novembris mu kaladele kadu kuulutas.
„Mina ei nuta, aga võib-olla teised nutavad,“ ütles ta olukorra kohta lõheturul ja lisas, et asjad on tipus, käib hirmus ületootmine ning lükkas lõheaktsiatele müügisoovituse peale.
Aktsia, mis tol hetkel kauples 48 Norra krooni juures, sööstis veebruarini kestnud vabalangusesse. Siis aga – oh imet! – hakkas aktsia tõusma, ühes kala hinnaga. Nasdaqi lõheindeks näitab ralli kogu ulatust: kui eelmise aasta lõpus sai kilo kala eest ligikaudu 45 Norra krooni, siis tänaseks on hind liikunud 77 kroonile.
Kogu selle aja oli analüütikul aktsia jaoks varuks müügisoovitus. Täna teatas Nordea analüütik, kes on oma ala maailma mõjukaimate seas, kannapöördest: kui möödunud sügisel nägi ta selle ja järgmise aasta keskmist lõhehinda 49 Norra krooni juures, siis nüüd tõstis ta prognoosi 60 krooni juurde. Peaaegu kõik Norra lõhekasvatajad (välja arvatud Salmar ja Bakkafrost) said in corpore ostusoovituse, ja see tõstis Lerøy Seafoodi aktsia hinnasihi hoobilt 65 Norra krooni peale. 20 protsenti tõusupotentisaali! See veel investoritel puudu oligi ja Oslo börsil tõusis aktsia lendu.
Mullu oli Lerøy minu portfellis ülekaalukalt suurim kukkuja ja see ei jäänud minu tuttavatelgi märkamata. Ikka kuulsin: “Müü, Toomas, müü ometi!“
Veel veebruaris kirjutasin kangekaelselt, et
lõhekriis tuleb lihtsalt üle elada ja võib-olla aktsiaid isegi portfelli lisada. Nüüd lõpuks on tulnud minu tund! Lerøy aktsia hind on aasta algusest eurodes arvestatuna ligi 30% protsenti kallinenud. Jaanuari lõpust on aktsia hind kallinenud aga enam kui 40%. Pisut on abiks on tulnud Norra krooni tugevnemine euro suhtes – trollidemaa valuuta on euro suhtes aasta algusest alates kallinenud paar protsenti.
Mis edasi?
Loomulikult on mul hea meel näha, et investeerimistees – nõudlus maailma majanduskasvu tingimustes kasvab ja aktsia hind nõndasamuti – vett peab. Aga sedagi, et soovitustest enam tasub pilk pöörata ettevõtte tegelikule käekäigule. Seda enam, et veel ei ole täide läinud mu lootused Hiina turu koha pealt, kust loodan samuti norrakatele viisakat kasvu ja endale omakorda suuremat omanikutulu.
Tegu on suhtarvude järgi ühe odavama aktsiaga mu portfellis, sektor on kasvuteel ja kui ma sealt ka veidi kasumit võtan, siis patt oleks Lerøyd praegu kogu täiega maha käristada. Et lõhesektor keskmisest volatiilsem on, oli juba algusest peale selge. Seepärast oleks ka narr puhtalt seetõttu, et teinekord aktsiagraafik külakiige liikumist meenutab, ettevõtet kiruda.
Kuu aja pärast avaldab Lerøy ka esimese kvartali majandustulemused ja siis on veelgi selgemalt näha, kuhu mu lõhe tänavu liigub.
Küll sai aga täna taas kinnitust investori jaoks oluline teadmine, et analüütikute jutt pole issameie ning lõplik investeerimisotsus tuleb huvilisel endal ära teha. Analüütikuid meeldib mulle vägagi kuulata, sest mitu pead on ikka mitu pead – ehk näevad teised huvitavat nüanssi, mis minul kahe silma vahele jäänud on. Aga nende peadega on ikka see asi, et investoril on hädasti tarvis enda oma külmana hoida. See pole mul
esimene ega viimane kord analüütikuid kiruda ega tõdeda, et oleksin novembris Giskeødegårdi öeldut puhta kullana võtnud, oleks mu tänane supp mitme rasvase kala võrra lahjem.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.