Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuulasin LHV üle
LHV Groupi juht Madis ToomsaluFoto: Andras Kralla
Käisin LHV aktsionäride koosolekul, kus Madis Toomsalu veenis investoreid: pank läheb Londonisse suurt raha püüdma.
Kuna minul on portfellis hea ports LHV võlakirju, kikitasin kõrvu selle koha peal, kui üks aktsionär saalist hüüdis:“Mis see seal all nurgas on?“
Toomsalu vaatas slaidi, ja ennäe – oligi kirjas lühike jupp selle kohta, et järgmisel ja ülejärgmisel aastal hakatakse võlakirju emiteerima. „Otsust veel tehtud pole,“ kinnitas Toomsalu investoritele ja lisas, et võib juhtuda selline lugu, et juba selle aasta lõpus hakatakse uut emissiooni tegema - et refinantseerida olemasolevaid võlakirju.
Mis minusse puutub, siis siiamaani pole mul põhjust oma investeeringu üle nuriseda: on teine mulle tulu toonud nii kestva intressimakse kui ka väärtpaberi enda tõusuna. Alates emissioonist on see mu portfellis ligikaudu 10 protsenti kallinenud.
Nägin ära LHV rajaja ja nõukogu esimehe Rain Lõhmusele, kes panga tegemisi täna välismaalt jälgib. Aktsionäride ees pani ta panga tegevusele aastahindeks nelja – ei meeldinud talle väga, et omakapitali tootluses järele anti. Toomsalu kinnitas talle vastu, et küll jälle 16 protsendi pealt 18 protsenti peale jõutakse.
Plaane on teisigi: Leedu Mokilizingas, millest mina iial aru ei saanud, müüakse „ausa pakkumise“ teinud Inbankile ja keskendutakse Eestile-Londonile.
Siin pärisid aktsionärid aru, et mis selle konkurentsiga siis on? Toomsalu rahustas: konkurente olevat kaks, Wirecard ja Cleanbank, kes tegevat „põhimõtteliselt sama asja“, aga kellega juba käivat vestlused teenuse pakkumise üle. „See fintechi-maailm on nii läbipõimunud, et pealtnäha ollakse konkurendid, aga tegelikult osutatakse teineteisele teenust,“ rääkis Toomsalu.
Muus osas näis Toomsalu mõõdukalt optimistlik: majandusel läheb häst, ja isegi kui ei lähe, siis teeb LHV oma rahapaigutused eelkõige hirmsat kriisi silmas pidades. Silme ees on eelmise kriisi kogemus, kus kahjum oli „raamatupidamislik“ ja august roniti kärmelt välja.
Muus osas peab 5 aasta finantsplaan korralikult vett. Siinkohal ei pidanud Lõhmus vastu ja paugutas, et finantsplaan on tehtud arvestusega, et intressid tõusevad. Kui needsamused madalamaks jäävad, satub ilus kasvuplaan löögi alla. „Äkki peaks hoopis hedge'ima,“ nõudis ta.
Kokkulepet aktsionäride ees ei sündinud – lubati omavahel edasi arutada.
Investori mure: segane maksusüsteem
Teistsugust abi palus LHVlt hoopis üks aktsionär, kes uuris, kas dividendidega on siis topeltmaksustamine või ei.
„Ma ei julge midagi öelda,“ ütles Toomsalu ja sajakonna aktsionäri seast kostis hüüdeid, mis esitatud väidet nii kinnitasid kui ka ümber lükkasid. Tundub, et selge on vaid see, et kuigi maksuamet väidab, et asi on lihtne ja selge nigu vesi, pole see sugugi mitte kõikide investorite jaoks nii.
Teema püstitanud mees tegi ettepaneku: algatagu LHV ise seadusemuudatus, millega ettevõte maksaks aktsionäridele brutodividendid täies mahus välja ja siis investor ise klaarib kõik maksud maksuametiga ära. Lõhmus pidi aktsionäri kurvastama: “Meil puudub oskus seadusi läbi suruda.“
Kogu selle ilusa jutu peale viskasin pilgu aktsiagraafikule. Aastaga on see 18 protsenti plussi visanud. Toomsalu ütleb, et LHV on jätkuvalt kasvuaktsia. Peab taas kurvastusega tõdema, et sai vist ennatlikult müüdud.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.