Mamma mia!

Turgudel on esimesi värelusi tunda – nädala lõpuks langes euro USA dollari suhtes viie kuu madalaimasse seisu 1,1753 dollari tasemele, odavnedes nädalaga üle 1%. Nii pikas langustrendis oli euro viimati 2015. a.

Itaalia 10aastase tähtajaga võlakirjade tootlus kasvas nädalaga üle 30 baaspunkti ning läinud nädalast on Itaalia koos Kreekaga euroalal ainsad riigid, mille kaheaastase tähtajaga võlakirjade tootlus on nullist kõrgem. Itaalia börs oli reedel üle protsendi languses.

Euro nõrkust praegu üksi Itaalia arvele kirjutada ei saa, sest mündi teine pool on dollari tugevus. Viimast toetab USA keskpanga intressipoliitika. Kuid poliitiline risk ja valuutakursi risk on Itaalia koalitsioonileppega euroalal tagasi, ehkki leppe tekstist eurost lahkumise plaani ei paista. Kuid mina üleöö meelemuutust ei usu, võimule tüürivad poliitilised jõud on eurot ja ühisraha reegleid süüdistanud Itaalia majanduse kõigis hädades liiga kaua. Mis sundis juurdlema, kui murelik ma investorina peaksin olema.

Turud on veel võrdlemisi rahulikud. Laenamine on Itaalial küll kallimaks läinud - 10aastase võlakirja tootlus kerkis reedel 2,22%-le, mis on kõrgeim näit mullu oktobrist, kuid see pole võrreldavgi aastatega 2011-2012, mil intressimäär oli üle 7%. Toona kärises vahe euroalal kõige kindlamaks petud Saksamaa võlakirjadega enam kui 500 baaspunktile, läinud nädalal oli vahe 162 baaspunkti.

Veidi rahustust võib ammutada sellest, et Itaalia on kasutanud madalaid intressimäärasid, et emiteerida pikema tähtajaga võlga. Mis tähendab, et võimalik negatiivne mõju on pikema vinnaga. Samuti on rohkem võlga kodumaiste investorite (Nomura panga andmeil 69%) ja institutsionaalsete investorite käes, mis on stabiliseeriv. Samuti jätkub praegu veel Euroopa Keskpanga võlakirjade tugiostuprogramm. Nii ütleb osa analüütikuid, et ei näe lähivaates muretsemiseks põhjust.

Pikemas vaates on see kehv lohutus – uus poliitiline jõud ei paku Itaalia probleemidele lahendusi ja tüürib Brüsseli ja Frankfurdiga vastasseisu, millest võib halvimal juhul paisuda euroalal uus panganduse ja võlakriis. Saksamaa konservatiivid juba käratasid nädalavahetusel, et ei kavatse Itaalia võlapidu kinni maksta. Ja kuidas sellistes oludes peaksid sündima euroala riikide kokkulepped rahaliidu tugevdamiseks, mida ärgitab Prantsusmaa president - riskide jagamisest ja ühise kriisilahenduse tugevdamisest, ei julge mõeldagi.   

Turu meeleolu võib muutuda väga järsku. Võrreldes Kreekaga on Itaalia majandus 10 korda suurem, pea neljandik euroala võlakirjadest on Itaalia võlakirjad ja Itaalia riigi võlakoorem kokku 2,3 triljonit eurot. Selline riik torpedeerib nüüd euroala alustalasid. Mamma mia!