Mida mu kõrvad küll kuulma pidid...
Töörabamine, säästmine ja säästetud raha regulaarselt investeerimine nooruspõlves tasub end kuhjaga ära ja juba üpris kiiresti. Finantsvabad 30. aastates investorid (pildil vasakult) Liisi Kirch, Kristjan Liivamägi ja Jaak Roosaare on selle elavaks näiteks. Ometi leidub veel inimesi, kelle meelest rikkuse ja finantsvabaduse saavutamisel on pärandust vaja ning see ei sõltu inimese enda pingutustest.Foto: Äripäev
Käisin reedel ja laupäeval Arvamusfestivalil kuulamas, mis ideid seal jagatakse, ja mu kõrvad pidid üllatusest pea küljest ära kukkuma, kui kuulsin arvamust, mida mitu inimest festivalil väljendasid.
Finantsvabaduse arutelul rääkisid Liisi Kirch, Kristjan Liivamägi ja Jaak Roosaare sellest, kuidas nad nooruspõlves püksirihma pingutasid ning lisatööotsi otsisid, et neil oleks võimalik säästa raha, mille abil oma investeerimisportfelli kasvatada. Kristjan Liivamägi näiteks tegi 80tunniseid töönädalaid ning just niiviisi omal ajal intensiivselt pingutades on tema portfell praegu 1,2 miljonit eurot. Liisi Kirch hoidis elustiili minimalistlikuna ja suunas iga sendi investeerimisse ning omab praegu ligi poolemiljonilist portfelli. Jaak Roosaare oli juba lapsepõlves ettevõtlik ning korjas raha igast võimalikust kohast, kus vähegi teenida sai, ega häbenenud juba koolipõlves investeerimisega pihta hakata.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.