Olümpiakomitee president ja Tallinna Sadama nõukogu liige Neinar Seli üritab pooleliolevast kriminaalasjast puhtalt välja tulla, kasutades hämamist ja ründavat käitumist.
Tänane kaanelugu räägib sellest, kuidas Eesti Olümpiakomitee (EOK) president ja Tallinna Sadama nõukogu liige
Neinar Seli üritab pooleliolevast kriminaalasjast puhtalt välja tulla. Muu hulgas survestab ta selleks advokaadi abiga ajakirjandusväljaandeid fakte ümber lükkama.Toimetuse hinnangul käitub enda sõnul uurimise mõjutamisest igati hoiduda sooviv Neinar Seli tegelikult risti vastupidi. Tema ründav käitumine on üles ehitatud hämamisele.
Selge “varastamine”. Spordirahva keeles rääkides võiks öelda, et endine vasaraheitja Neinar Seli ei ole mitte ainult kogemata varbaga heiteringi joonele astunud, ta on heiteringist täiesti välja kõndinud, et üleastumisele tähelepanu juhtivaid võistluskohtunikke mõjutades ja selgelt “varastades” endale paremat tulemust kirja saada.Korruptsioonikuriteo süüdistuse aluseks on mullu 31. oktoobril kogunenud Tallinna Sadama nõukogu otsus toetada EOKd 250 000 euroga. Samal koosolekul hääletas väidetavalt otsuse poolt ka toonane nõukogu esimees Seli. Jah, paar nädalat hiljem peetud erakorralisel nõukogu koosolekul Seli enam ei hääletanud, aga see ei muuda esimest hääletamist olematuks.“Kui me eelmine kord hääletasime, siis hääletasime sponsorkomisjoni protokolli, aga meedias on jäänud mulje, et hääletasime EOKd,” selgitas Seli n-ö uushääletuse eel. “Minu ettepanek enne nõukogu on, et võtan oma hääle tagasi, et me saaks asjaga edasi minna.”
Tagasi saab võtta välja antut. Tagasi saab loomulikult võtta vaid seda, mis kunagi on välja antud. Kui Seli poleks esimesel korral hääletanud, poleks põhjust olnud ka hääletust n-ö ümber mängima hakata.Seda EOK sponsimisotsust kajastasid tookord kõik suuremad väljaanded ja kanalid. Kui ajakirjandus oleks eksinud, siis oleks Selil olnud lihtne võimalus eksitus kohe ära klaarida. Üheksa kuud hiljem advokaat-survestab-ajakirjandust-plaaniga väljatulemine lõhnab paraku just nimelt uurimise mõjutamise järele.Üks mõistetamatu nüanss on kogu loos seotud veel ka Tallinna Sadama paberimajandusega. Nii suure riigifirma ja oluliste otsuste puhul ei kujuta kuidagi ette, et nõukogu istungist ei ole tehtud lindistust. Rääkimata võimalusest, et vastav protokoll võiks olla võltsitud. Paraku on sellised kuulujutud liikvel.Endine majandusminister Juhan Parts väitis Äripäevale, et protokoll võidi ümber kirjutada paar päeva pärast koosolekut, kus Seli toetas oma häälega olümpiakomitee rahastamist: “Siis sadama juristid analüüsisid seda ja leidsid, et seal on olemas teatud teo tunnused.” Partsi väitel talle kui toonasele ministrile esialgset nõukogu protokolli ei saadetudki.Seega pole toimetuse hinnangul piisav mõni aeg tagasi tehtud vangerdus, kus Selist sai sadamafirma nõukogu (liht)liige. Tegu ei ole kahtlemata lihtsa liikmega ning senist ametikohtade huvide konflikti pehmendab see vaid moe pärast.
Kaotada on palju. Inimlikult on Seli soov karistust vältida arusaadav. Süüdimõistmise korral võib teda oodata rahatrahv 30–500 päevamäära ulatuses või kuni üheaastane vangistus, ametikoha kaotamist mainimata. Selge see, et isegi Äripäeva Rikaste TOPis kõrgel kohal olija ei soovi trahvi maksta, rääkimata trellide taha minekust.Kaheldavaid võtteid ja hämamist kasutades eemaldub aga Neinar Seli taas oma sõnadest ja vastutusest. “Mis on tehtud, selle eest tuleb vastutada, ja kui on midagi valesti, tuleb selle eest ka nii käituda, kuidas seadused ette näevad,” ütles ta tänavu märtsis Õhtulehele.