Töötukassa ja Tallink segati skandaali

Äripäev kirjutab tänases kaaneloos, kuidas töötukassa ja Läänemere suurim laevafirma Tallink segati tahtmatult ümbrikupalga skandaali, kus muuhulgas kasutati ära tööturu kõige nõrgemaid. See on ettevõtjatele ja ametnikele ilmekas näide sellest, et oma partnereid tuleb kontrollida nii enda maine kui ka klientide ja töötajate heaolu nimel.

Lühidalt kokku võttes osutas börsifirma Tallinki laevadel üle kaheksa aasta turistide pildistamise teenust seltskond, kes vilistas tööjõumaksudele ja maksis töötajatele ümbrikupalkasid. Noored ärimehed Uku Russ Ilves ja Veigo Vesman ning nende osaühingud Seawave Foto, Seawave, Pildimees ja viimasena Ilvese ainuomanduses olev Merefoto võitsid seitsme aasta vältel iga-aastaseid konkursse fototeenuse osutamiseks Tallinkile. Eelkõige tähendas fototeenus turistidele neist laeval tehtud mälestuspiltide müümist. Selle käigus peteti aga varjuhoidnud niiditõmbajate organiseerimisel nii riiki, töötajaid kui ka Tallinkit.

Kui petturid kõrvale jätta, siis kõige kõnekam ja märgilisem on juhtumis töötukassa roll, kes vahendas ja suunas töötuid petuvõrku. Töötukassa teenusejuht Maiken Sõrg selgitas, et neile antud ettevõtete kohta kaebusi laekunud ei ole, mistõttu pole olnud alust nende tööpakkumisi mitte avaldada.

Vastus küll selgitab, miks selline olukord tekkis, kuid ei õigusta ega paku lahendusi, kuidas sellist olukorda vältida. Äripäeva arvates ei piisa sellest, kui pugeda bürokraatliku põhjenduse taha, et juriidiliselt on kõik korrektne. Töötukassal peaks olema võimekust ja julgust uurida ka oma partnerite tausta, sest nii sisuliselt kui ka kõrvalt vaadates paistab lugu enneolematult jabur ja ebaõiglane.

Üldiselt nõustume, et igaüks kannab ka ise vastutust oma tegude ja lepingute eest, kuid antud juhul kasutasid skeemitajad töötukassa toel enda huvides ära kõige haavatavamaid. Neid, kes on töötuks jäänud ning vajavad kiiresti tööd ja sissetulekut. Töötukassa, mis on loodud just selliste inimeste kaitseks ja abistamiseks, heitis nad teadmatusest petturite lõugade vahele.

Pettuse ohvriks langenud töötajatele maksti mustalt 30–60 protsenti tasust. See tähendab, et maksuametile deklareeriti töötajate tasusid tegelikkusest oluliselt vähem, millest töötajaid ei teavitatud. Nii said töötajate seljataga hoobi sotsiaalsed hüved nagu palgast sõltuv emapalk või kogumispension.

Töötukassa juhtkond peaks läbi mõtlema, kuidas selliseid olukordi tulevikus vältida või vähemalt oluliselt vähendada. Seda enam, et tegu oli aastaid ja süsteemselt korraldatud petuskeemiga. Nii on näiteks Tallink andnud lubaduse, et edaspidi lisatakse nende lepingutesse punktid, mis määraksid ära partneri vastutustundliku käitumise oma töötajate suhtes.

Tõsi, ka Tallinki puhul on üllatav, et kuigi kannatanuid oli suure kaadrivoolavuse tõttu aastate jooksul sadu, ei teadnud firma juhtkond sellest midagi. Tallinki kommunikatsioonijuhi Luulea Lääne sõnul kuulsid nemad maksude ja palkadega seotud probleemidest esmakordselt alles tänavu veebruaris ning aprillis heideti skeemimeistrid lepingu lõpetamisega üle parda. Nii, ja nüüd ongi paras aeg kontrollida, kui aus on Sinu koostööpartner.