Miks on Luisa Värgi OÜ oluline?

Eraisikust palgatööline võib end tunda üsna rumalana, kui näeb, kuidas naaber poeb juriidilisse kehasse ja võtab tasuna välja suurema summa ning oma maksustatavalt tulult arvestab maha ka kulud. Küsimus ei ole ainult selles, et just eraisiku elu kipub Eestis olema kallis ning see sunnib paljusid tõmbama selga juriidilise rüü, vaid ka selles, et see loob ebavõrdse olukorra.

Äripäeva arvates tuleb valitsusel leida lahendus ning kohelda töövõtulepingu, FIEna ja OÜ kaudu tegutsevaid inimesi võrdselt. “Asi on ju lühidalt selles, et töölepinguga töötades või FIEna teenust osutades tuleb kogu saadud tulult maksta sotsiaalmaksu, OÜ kaudu sama tööd tehes saab maksta dividende sotsiaalmaksuvabalt,” võttis probleemi lühidalt kokku maksuekspert Lasse Lehis.

OÜtajad on lühidalt need, kes muundavad osaühingu abil palgatulu ettevõtlustuluks ja väldivad või vähendavad seeläbi tööjõumaksude maksmist. Kuigi maksuamet hoiatas esmaspäeval, et nad võtavad OÜtajad teravama tähelepanu alla , siis sellest ei piisa.

Nii on vaatluse alla võetud liiga väikene ring. Kui fookuses on vaid need osaühingud, kellel on üks klient, siis jääb suur osa maksudest hoidujaid luubi alt välja. On olemas hulk oma valdkonna asjatundjaid, kes pakuvad osaühingu kaudu teenust erinevatele partneritele, kuid kes teenitud tulu võtavad välja dividendidena. Nende panus sotsiaalmaksu maksmisse jääb endiselt tagasihoidlikuks ning avalikud teenused, mida nad kasutavad, maksab kinni hoopis palgasaaja.

Just sel eesmärgil otsustasime kirjutada peaminister Taavi Rõivase elukaaslase Luisa Värgi firmast. Tegu on prominentse ja mõjuka avaliku elu tegelasega, kelle majandamisviis pälvib õigustatult tähelepanu ja võiks olla teistele eeskujuks. Seda enam, et tema firma on saanud maksumaksjalt ehk Ettevõtluse Arendamis Sihtasutusest toetust.

Kirjutasime Luisa Värgi ettevõttest Noodivõti OÜ klassikalise uudise. Selles loos ei ole me võtnud seisukohta, milline OÜtamine on hea ja milline mitte. Maksuamet siiski kahtleb, kas selline teguviis on lõpuni õige. Kindlasti aga on põhjendatud küsimus, miks ta tegi aasta otsa tööd, teenis sellega ka tulu, kuid ei maksnud töötasu ega sentigi tööjõumakse. Sellele küsimusele jättis Värk vastamata.

Just suur hulk ausaid ettevõtjaid, kes maksavad oma ühe­mehe­firmades turuväärilist palka, vajavad vastust küsimusele, kuidas ebavõrdsust vähendada. Üks võimalus on teha seda piitsa ja präänikuga, nagu kirjeldab Äripäeva varasematki juhtkirjalist seisukohta peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.Ühelt poolt võiks Eestis kehtida sotsiaalmaksukohustus ka nendele, kes elatuvad ­ainult või suures osas dividenditulust. Neile võiks kehtida miinimummäär ehk sotsiaalmaksu põrand, millelt peab sotsiaalmaksu tasuma.

Teisalt võiks aga kehtestada ka sotsiaalmaksu lae ehk piiri, millest edasi maksustatakse töötasu ainult tulumaksuga. See lööks hoobiga kolme kärbest. Vähendaks skeemitamist, looks võrdsema majandamiskeskkonna ning soodustaks kõrgepalgalisi töökohti.