Tööregister toob esile uue mure

Äripäev kirjutas, kuidas maksuamet ei kavatse suvel puhata ning otsib töötajate registrit takseerides üritustel ja toitlustusasutustes maksudega patustajaid.

2014. aasta suvel, kui tööregister oli veel algusjärgus, tundsid mitu ettevõtjat muret, kuidas ajutise suure tööjõu voolavuse tõttu hakkab süsteem tööle. Kas on üldse vaja iga inimene kohe kirja panna või tohib nad näiteks nädala jooksul nii-öelda kokku korjata ja siis korraga nende andmed maksuametile sisestada? Üksikutest küsitavustest hoolimata leidsime, et tegu on õige asjaga. 

Kuigi töötajate register on kasutuses juba kaks aastat, võtab selle vajalikkuse sisendamine ettevõtja mõttemaailma aega. Eriti hooajalistel ettevõtjatel, kes niigi kiirel ajal peavad veel eraldi maksuameti pärast pead vaevama.

Kui täiuslikus ettevõtluskeskkonnas märgiksid ettevõtjad kõik oma töötajad õigeks ajaks registrisse, siis ei peaks maksuamet sõeluma ettevõtjate tegevust kahtlusega, kas keegi üritab varjata töösuhet. Praegu peavad ametnikud käima üle sadu ettevõtteid, et töötamise registrit meelde tuletada.

Seni üritab maksuamet lähtuda ennetavalt, üritades endast jätta muljet kui abistajast, kes saab vajadusel nõustada puudujääkide eemaldamist. Tahe tundub üllas, kuid kahjuks pole kõigi ettevõtjate mõtetes maksuamet tore ja sõbralik sell, kellega võib niisama nalja visata. Pigem tuntakse hirmu, kui maksuametnik helistab või saadab kirja.

Tegelikult üritab maksuamet teha sama, mida taotlevad paljud ettevõtjad – ausat ja ettevõtjasõbralikku keskkonda. Statistika järgi tundub kultuur ka paranevat, sest registreerimata töötajaid on registri algusaegadega võrreldes pea poole vähem. Ent see ei tähenda veel, et muredele on leitud lahendus ja varsti on plats paharettidest puhas.

Kindlasti leidub ettevõtjaid, kes ei jäta uut töötajat registreerimata meelega. Nende jaoks võib süsteem olla lihtsalt segane või uus. Seetõttu tulebki vahel üle rääkida, miks register on vajalik.

Samal ajal tegutsevad seaduste piire kombates ka need, kes jätavad meelega ajutise tööjõu registreerimata, kuid maksuametniku pilgu alla sattudes ütlevad “Oih, vabandust!” ja panevad uued inimesed kohe kirja. Või kui registreeritakse, siis kõiki tööjõumakse ei pruugita ikkagi tasuda.

Tõenäoliselt peitub põhjus maksukoormuses, mida paljud peavad liiga kõrgeks. Seetõttu on viimaste aastatega ümbrikupalkade pooldajate hulk märkimisväärselt kasvanud, nagu näitas hiljutine varimajanduse uuring.

Eriti valusalt lööb selline mure välja just väikeettevõtjate seas, kes üritavad iga hinna eest vähendada tööjõukulusid – töötaja registreeritakse, aga palgatase on miinimumi lähedal. Seetõttu ei ole töötamise register saavutanud oma potentsiaali.

Kui statistika tõestab justkui, et töötamise register liigub õiges suunas, siis samal ajal võitlus ümbrikupalkadega tundub minevat aina raskemaks.