Kasteini kaasus

Sotsiaalmeedia on lõhkemas pahameelest Postimehe ja Eesti Rahvusringhäälingu suhtes, kes tõid avalikkuse ette Saku õlletehase juhi lahkumise tagamaad ehk armuafääri, mida nii Margus Kastein ise kui ka ta päevapealt vallandanud Carlsberg oleks soovinud avalikkuse eest varjatuks jätta.

Äripäev juhib tähelepanu tõsiasjale, et tegemist ei ole kaugeltki ainult eraelulise probleemiga, nagu kohalikud isehakanud „meediaeetikud“ püüavad näidata. Kasteini ja tema kolleegi vahel oli töösuhe – milles Kastein oli ettevõtte juhina jõupositsioonil, ja jõudu ta kasutas. Praegu teada oleva info põhjal on teada järgmist: Kastein vallandas oma alluva formaalselt juhtimisstruktuuri muudatusi ette tuues, päriselt aga eraelulistel põhjustel. Seda versiooni toetab teada olev tõsiasi, et vallandatud naine läks pretensioonidega emaorganisatsiooni tippu välja ning Carlsbergi juhtkond pidas juhtumit niivõrd tõsiseks, et otsustas vallandada Kasteini, pidades teda vastutavaks tekkinud olukorra eest.

Carlsberg käitus Kasteini vallandades euroopaliku, paigas väärtustega organisitsioonina, kus tööasjade ja eraelu segiajamine pole aktsepteeritav mitte ühelgi kujul. Eestis domineeriv reaktsioon, et tegemist on eraeluga, millest ei peaks üleüldse mingit teemat tegema, näitab meid organisatsioonikultuurilises mõttes sügavalt mahajäänuna. Kõik need Eesti omanikud ja tippjuhid, kes praegu leiavad, et Kasteini aktsiad on turul hoopiski tõusnud – teda ei vallandatud ju mitte kehvade majandustulemuste, varguse või valetamise, vaid lihtsalt naisega tekkinud „jama“ pärast! – näitavad ennast arengutasemel, kust maalt on euroopaliku tsiviliseerituseni veel tükk maad minna.

Ärge saage valesti aru. Äripäev ei tee ettepanekut keelustada armusuhteid töö juures või eraelulisi sidemeid juhtide ja alluvate vahel. Eraelulisi suhteid on kolleegide vahel ikka olnud ja on tulevikus, siin ei ole üldse küsimustki. Eraelulised suhted ei ole tõesti mitte kellegi asi, kuni nad piirduvad eraeluga. Ent hetkest, mil tippjuht vallandab alluva eraelulistel põhjustel, on tegemist juhtumiga, mille suhtes avalik tähelepanu on igati õigustatud. Mitte ainult selle pärast, et Saku õlletehase juht on avaliku elu tegelane ja tema suhtes kehtib kõrgendatud avalik huvi. Vaid eelkõige ja peamiselt selle pärast, et Kastein kasutas talle ametikohaga kaasa antud positsiooni eraelulisse sfääri ulatuvalt ja, pehmelt öeldes – küsitavalt. Kuna Kastein ise täpsustavatele küsimustele vastata ei tahtnud, tuleb tal leppida sellega, et praegu prevaleerib avalikus ruumis tema ülekohtu vastu välja astunud alluva seisukoht.

Sama reha otsa astus hiljaaegu NO99 juht Tiit Ojasoo, kes õigustas käe tõstmist näitlejanna vastu sellega, et tegu oli eraelulise sündmusega. Muud kontekstilised näitajad olid Ojasool täpselt samad: eraeluline suhe näitlejannaga, kellega Ojasoo oli samal ajal töösuhtes juhina, st jõupositsioonil. Vallandamise ja vägivallaga tekkis aga olukord, kus eraelu puutumatusele enam viidata ei saa.

Eesti omanikel ja juhtidel on, mille üle järele mõelda. Carlsbergi juhtkond käitus igati eeskujulikult. Küsimusele, kuivõrd meie ettevõtete organisatsioonikultuur on Euroopasse jõudnud, tasub igal ettevõttel asja omavahel arutades vastus leida.