Palgaralli vahefinišis

Ei ole kellelegi saladus, et nõnda näoga töötajate poole nagu praegu pole Eesti ettevõtted olnud varem ajaloos. Mitu aastat on kestnud palgatõus ja vähenenud ettevõtete koondkasumid.Põhjust teame samuti kõik. Kuna Eesti pole suutnud või ehk ka tahtnud end välismaisele tööjõule atraktiivseks muuta, on käes üleüldine töökäte puudus, mida iseloomustab ülimalt madal töötuse protsent. Tänavu suvel oli Eesti tööealise elanikkonna töötamise määr viimase 20 aasta kõrgeimal tasemel.

See on ühest küljest tore, riik kihab kui sipelgapesa. Teisalt on see ressurss, töötaja, arvuliselt ära kasutatud. Töötaja tööl hoidmise kulud on kasvanud (seda ka tänu kõrgele sotsiaalmaksule) tasemeni, kus edasi saab minna vaid töötajaid peenhäälestades.

Kas meil on teda hädasti vaja?

Äripäeva arvates on kiire üleriigilise palgatõusu aeg, kus tõusid kõigi palgad nii “alt” kui ka “ülalt” , nii maal kui ka linnas, Eestis selle aastaga selleks korraks läbi. Nimetagem seda vahefinišiks, mille järel tempo raugeb ja alles energiabatooni abiga keritakse see taas üles.Järgmise aasta eelarvet tehes küsivad juhid – kas meil on seda konkreetset töötajat kindlasti hädasti vaja? Kasumlikkuse kasvatamiseks oleks tark võtta eesmärgiks hoida palgafondi suurus tänavusel tasemel.

Lisaraha võimekamate töötajate kinnihoidmiseks otsitakse kulude kärpimisest, sh vähemvõimekamatest töötajatest loobumisest. Vaadatakse üle tegevusahelad. Kus saab inimese masinaga asendada, seda üha intensiivsemalt ka tehakse (nt kassapidajad suurkauplustes).Kuna tänapäeval valib inimene tööandja, mitte vastupidi, tähendab see tööjõu liikumise suurenemist. Mõningal määral ehk ka töötuse suurenemist, seda vähemkvalifitseeritud inimeste seas.

Loomulikult käituvad eri sektorid erinevalt ja leiab ka rõõmustavaid märke, mis võivad palgarallit mingil kujul kohati ikkagi vedamas hoida. Näiteks ekspordiedu nautival metsa- ja puidutööstusel on ilmselt nii raha kui ka vajadus palku tõsta. Nagu ka infotehnoloogiasektoril. Näiteid leiab veelgi.

Soomlaste paranemine võib osutuda meie energiabatooniks

Niisamuti näitab meie suurim kaubanduspartner Soome päev-päevalt paranemise märke. Kolmapäeval tulnud andmete põhjal pöördus Soome eksport juunis küllalt korralikule, viieprotsendilisele tõusule. Mis sama oluline, põhjanaabrite juures käib tõeline ehitusbuum. 

Soome ehitussektori kasvuks oodatakse üle kuue protsenti. Soomes on praegu ehitamisel 38,5 miljonit kuupmeetrit hooneid, mis on viimase viie aasta rekord. Elamute kõrval ehitatakse büroohooneid ja ka avalikke ehitisi, näiteks koolimaju.

Äripäev näeb Soome esilekerkimist ka enda tegevuses. Soomest rääkivad majandus­uudised on loetumate seas, huvi Soomet puudutavate koolituste või seminaride vastu ajaloo suurim. Seega Soome võib taas meie energiabatooniks osutuda. Sellest hoolimata oleks ettevõtjatel tark otsida oma järgmise aasta eelarves lahendusi palgakulu säilitamiseks, mitte märkimisväärseks tõstmiseks. 

Ja veel. 28. septembril toimub Eesti suurim juhtidele suunatud majanduskonverents Äriplaan, mille laval ütlevad Eesti edukamad kapitalistid välja oma ettekujutuse ja visiooni järgmise aasta kohta, samuti lootused ja hirmud. Kes järgmise aasta eelarveprognoosiks tuge tahab, soovitame läbi astuda.