Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööjõumaksud alla, varamaksud peale

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Eesti majandusele ja ka riigieelarvele oleks tervislik tööjõumaksude oluline vähendamine koos mõne varamaksu liigi kehtestamisega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Kui koduomanike maamaks Tallinnas 2012 alguses ära kaotati, tagusid IRL ja Reformierakond mõlemad endale rusikatega vastu rinda, esitledes seda saavutust ülekohtuselt maamaksuga karistatud pealinlase õilsa päästmisena savisaarlaste ahnete karvaste käppade vahelt. Nüüd otsivad needsamad valitsuserakonnad juukseid kitkudes eelarvekuludele katteallikaid, unustades, et viimastel aastatel pole riigieelarvet ilma maksutõusudeta teha suudetud.
    Äripäeva meelest on ühed maksud paremad kui teised. Eesti majandusele ja ka riigieelarvele oleks tervislik tööjõumaksude oluline vähendamine koos mõne varamaksu liigi kehtestamisega, mida OECDgi on meile korduvalt soovitanud. Maamaks on kõige käepärasem näide. Ei ole väga suurt vahet, kas maks laekub kohaliku omavalitsuse või riigi eelarvesse, avalikke teenuseid osutavad mõlemad.
    Reformierakond on seda diskussiooni, niivõrd kui see on aeg-ajalt tekkinud, blokeerinud argumendiga, et meil on kinnisvara seotud suure laenukoormusega – selle leevendamiseks on siiamaani elus kodulaenu intresside osaline maksuvabastus, oma aja täiesti ära elanud relikt. Ära ei kaotata seda puhtpopulistlikel põhjustel – ja samadel ajenditel tõrjuvad paremerakonnad varamakse.
    Maksuraha on tarvis
    Äsja keskkonnaministeeriumis valminud eelnõu toob mõnes vallas kaasa küll maamaksu kuni kümnekordse tõusu, aga see maksutõus on vormiline, mitte sisuline. Maa hinnad ongi mitmel pool vahepeal tõusnud, aga maa hinnad on hindamise kaudu ühtlustamata, tekitades olukorra, kus teineteise naabruses asuvate maatükkide hinnad erinevad mitmekordselt. Ministeeriumi ühtlustamissoov on ühelt poolt arusaadav, teisalt aga häirib asjaosalisi, et muudatust esitletakse kingitusena maaomanikele, mida see kindlasti ei ole.
    Ausam ja otsekohesem oleks tunnistada, et nii riigi- kui ka kohaliku omavalitsuse kassa vajab raha. Raha tuleb võtta sealt, kust on võtta – aga nii, et see kasvu kinni ei lööks, vaid võimaldaks lisandväärtust juurde luua. Ehk siis maksustama ei peaks mitte väärtuse loomist ja rikkaks saamist, vaid pigem vara omamist, st juba rikas olemist. Kui me maksustaksime vara – sealhulgas maad –, mis kasutamata seisab ja midagi ei tooda, motiveeriks see seisvat vara – sealhulgas maad – enda kasuks tööle panema või siis ära müüma sellele, kes sellega midagi peale hakata mõistab.
    Varamaksud ei kehtiks vaakumis
    Vara suuruse hindamine võib osutuda keerukaks, aga see ei ole vastuargument, mille kehtivusega peaks lihtsalt leppima. Teine levinud vastuargument, võimalike investorite peletamine, on tõsisem. Ent varamakse ei pea ju vaatlema mitte eraldi, vaid teiste maksudega koos: kui Eestisse tulev investor peaks küll tasuma varamakse või mõnda neist, näiteks maamaksu, saaks aga samas hõlpsasti tööjõudu palgata, võiksime olla võidus.
    Tööjõumaksude oluline langetus olekski see, mis ka kohaliku ettevõtja silma särama paneks ja varamaksudega leppima võiks ajendada. Et tööjõumaksude langetamine mõne teise maksu tõusu tähendab, saadakse aru. Viimaks, küsimus ei peaks olema selles, kuidas olemasolevat väärtust ümber jagada, vaid kuidas uut juurde luua. Maksud on kahtlemata selle küsimusepüstituse oluline osa.
    Poliitiliselt roosa värvingu, mida varamaksudele omistatakse, võiks ära unustada. Eestis haakub maamaks kohemaid Keskerakonnaga. Tegelikult aga on maksud siiski parteiliselt neutraalsed – nagu muide riigilaengi.
  • Hetkel kuum
Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Politseijuht: nõrkustele keskendumine teeb keskpäraseks
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Ärimehed tegid vanast koolihoonest suure hooldekodu
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.
Pindi näeb kinnisvaras virgumise märke
Kevade esimene pool annab kinnisvaraturule alust mõõdukaks optimismiks, teatas Pindi Kinnisvara.
Kevade esimene pool annab kinnisvaraturule alust mõõdukaks optimismiks, teatas Pindi Kinnisvara.