Julge tunnistab viga

08. september 2016, 07:00
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160908/OPINION01/160909775/AR/0/Juhtkiri.jpg

Ettevõtte kasvades suureneb mõju ja vastutus ka ühiskonnas ning vajadusel tuleb hakata näitama organisatsiooni nn inimlikumat külge, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Hiljuti palus Suurbritannia börsiettevõte Sports Direct vabandust oma seniste eksimuste pärast ja lubas hakata parandama oma töötajate tingimusi. Sisuliselt tähendas see ettevõtte omaniku ja juhi Mike Ashley lubadust leevendada oma kauboikapitalistlikku äritegevust, et olla investoritele meelepärane.

Äripäeva toimetuse meelest näitab brittide börsifirma juhtum, et kauboikapitalism kui üks võimalik ettevõtluskultuuri osa ei suuda enam nii edukalt ellu jääda kui varem. 

Sports Directi olukord ei puuduta ainult Suurbritanniat, vaid ka ülejäänud Euroopat, sealhulgas Eesti ettevõtjaid. Eestis leidub praeguseni ärimehi, kes on valmis võimalikult suure kasumi nimel pigistama töötajatest või koostööpartneritest välja viimasedki mahlad. Halvemal juhul tõmmatakse nahk üle kõrvade. Õnneks ei ole valdav osa ettevõtjaid selliseid, kuid stereotüüp püsib veel elus.

Andis survele järgi

Briti ettevõtte tegevjuht Mike Ashley juhib ligi 27 000 töötajat, mistõttu tahtis isegi Suurbritannia peaminister Theresa May olukorda muuta. Kuna Sports Directi aktsia hind oli aastaga langenud pea 40%, tundis Ashley surve jätkuvat kasvu ja otsustaski lõpus järgi anda: Ashley palus vabandust seniste eksimuste pärast ja lubas olukorda parandada. Sellest piisas, et investorite tähelepanu saada – ettevõtte aktsia hind kerkis 6%.

Inimlikku külge näitas tänavu kevadel ka Cherry, kes küll ei lange kauboikapitalisti kategooriasse, kuid sobib tõestuseks, et olenemata olukorra raskusest suudab ettevõtja jääda ikkagi inimesekeskseks. Cherryl oli võimalus koostööpartneritele ja klientidele selg keerata, võimalikult palju raha kokku kühveldada ja võtta appi mõni tankist, kuid selle asemel öeldi ausalt välja, et ei saadud hakkama ja pillid tuleb kotti panna. Ettevõte pidi leppima pankrotiga, kuid pälvis see-eest lugupidamise.

Eesti poliitikast on kindlasti paljudel meeles Reformierakonna rahastamisskandaal. Kui 2012. aastal küsis üks ajakirjanik toonaselt peaministrilt Andrus Ansipilt, kas ta oleks valmis vabandust paluma, et niiöelda puhastada õhku, suutis poliitik öelda: “Jah, ma vabandan.” Kuivõrd siiralt see kõlas, jäi aga igaühe enda otsustada. Vähemalt suutis Ansip formaalselt tunnistada, et erakond on eksinud ning edasiminekuks ollakse valmis avalikkuse tahtele järgi andma.

Jäägem väärikaks

Eesti ja Euroopa ettevõtja peab hakkama maha raputama vanu harjumusi, kui äritegevuse enesestmõistetavaks osaks oli seadustele vilistamine. Jah, praeguseni nii mitmelgi puhul kõnnitakse lubatu piiril ja vajadusel aetakse õigust taga kohtu viimase astmeni, kuid lõpuks tuleb ikkagi meelde jätta, et ettevõtlus on mõeldud ikkagi inimestevahelise sõbraliku äritegevusena. Tihti võib konkurents tunduda kompromissitu lahinguna, kuid sellegipoolest tuleks säilitada väärikus ja lugupidamine.

Ettevõtted, kes panustavad lisaks oma töötajate ja koostööpartnerite heaolu kõrval ka ühiskondlikesse projektidesse, pälvivad suurema toetuse ka rasketel aegadel. Näiteks Viru Keemia Grupp, LHV või ka Tallinna Sadam on selle võrra suutnud tugevdada oma mainet. Olgugi et vahel võib raske olla oma vigu tunnistada, siis ausus ja läbipaistvus viivad kaugemale kui eksimuste kinnimätsimine.

Lisaks kasumi teenimisele saab ettevõtja luua ka lisandväärtust ning edendada seeläbi majandust.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. September 2016, 21:22
Otsi:

Ava täpsem otsing