Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaablisõjas surma ei saa

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Enne interneti baasvõrgu rajamise algust kokku leppida, kes selle eest vastutab ja maksab, et kiiire internet iga koduni jõuaks.

    Interneti baasvõrgu rajamine on kuumaks kütnud hulga kirgi, kuigi tegu on hea asjaga. Sellest, et kõiki lahendusi kõigi osapoolte vahel pole veel leitud, ei pea järeldama, et neid ei leitagi.
    Äripäeva meelest võinuks enne lairiba baasvõrgu rajamise algust kokku leppida selles, kuidas see oma eesmärke täitma hakkab ning kuidas iga ääremaal asuva taluni jõuab, kes selle eest vastutab ja kes selle kinni maksab. Kõlab tagantjäreletarkusena, aga suurte ettevõtmiste puhul on selliste küsimuste ette äravastamine ju põhiline asi. Kes teeb ja kes maksab, nende küsimuste vastuste puudumise pärast ongi kogu jant lahti läinud.
    Lairiba baasvõrk on 74 miljoni eurone ettevõtmine. Summat, mille abiga saaksid baasvõrguga ühendusse kõik keskustest kaugel elavad majapidamised, hinnatakse vähemalt 400 miljonile eurole. See on väga suur kulu. Samas, eesmärk, milleni jõuda, on igati ilus ja õige. Eestis peetakse kiiret internetti juba enam-vähem inim­õiguseks.
    Sassi läinud suhted ja arvud
    Suure osa tekkinud segadusest moodustab kehv kommunikatsioon. Avalikkusele on jäänud segaseks, kas kaugematesse metsaküladesse tuleb tingimata vedada kaabel või saab kasutada moodsamaid, mobiilsemaid võimalusi; kas 4G sobib ikka kaabliga kokku või peab 5G ära ootama ja – kes ikkagi need ühendused rajama peaks, kas riik või erafirmad. Või peavad hoopis kogukonnad ise seljad kokku panema ja vaatama, kuidas nad endale ise kiire netiühenduse koju tuua saavad.
    Täpset ära­sõnastamist vajaks siin peale riigi ülesannete täpsete piiride omavalitsuste roll selle ettevõtmise õnnestumisel, samuti erafirmade võimalused omalt poolt panustada ja tulu teenida.Kui eeldada, et kaablit pole igale poole vedada vaja ja mobiilsed lahendused kõlbavad hästi kaablit jätkama, võib lõpuks ka 400 miljoni euro asemel mõni teine summa seista. Lairibavõrgu töörühma esimees Andres Metsoja räägib lausa neli korda väiksemast summast. See on muidugi imelik, sest selle töörühma esimehel ja majandusministeeriumi asekantsleri Taavi Kotka rehkendustel võiks vähemasti teoreetiliselt mingi ühisosa olla. See on iseenesest vaid üks näide selle kohta, kui vähe suhtlevad omavahel need, kellest selle suure ettevõtmise õnnestumine sõltub.
    Erafirmade ja riigi suhted kõnealuses projektis on praegu võrdlemisi keerulised ja vajavad lahtiharutamist ehk esmajärjekorras. Praegu ei ole ühemõtteliselt arusaadav, kuidas mobiilifirmade ja riigi suhtluses kujunevad otsused, kuhu ja kuidas baasvõrku rajatakse. Kõik telekomifirmad pole ka projektiga seotud ning soovivad otsustamispõhimõtete ülevaatamist.
    Samas sõltub “kogu maa internetiseerimise” projekti õnnestumine suuremalt jaolt just eraettevõtete ja riigi koostööst. Omavalitsustel on siin kahtlemata samuti oluline roll, nemad saavad oma elanike eest seista nii riigi kui ka ettevõtetega suheldes.
    Natuke rohkem suhtlemist, palun
    Majandusminister Kristen Michalile meeldib rääkida, et tulevik ei ole juhtme küljes, ja selles on tal kahtlemata õigus. Seda enam on oluline, et eraettevõtted saaksid omalt poolt kaasa aidata baasvõrgu parima kasutamise võimaluste loomisele. Loodetavasti ei pea baasvõrgu viimasessegi metsakülla ulatumine 5G järel ootama. Natukenegi rohkem suhtlemist omavahel ja ka avalikkusega aitaks lahenduste leidmisele oluliselt kaasa.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.