Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Neil ei maksa Hiiumaal oma nägu näidata

    Anti Veermaa

    Äripäeva hinnangul on praamiliikluse hädade taga valitsuserakondade, eelkõige Reformierakonna rahaahnus ja Tallinna Sadamas aastaid vohanud korruptsioon.

    Kuigi praegune madal veetase oleks tõenäoliselt force majeure ka uute parvlaevade jaoks, võtab Äripäev praamisaaga laias plaanis lühidalt kokku nimekirjaga neist isikutest, kes on tekkinud olukorras süüdi.
    Toimetuse hinnangul on praamiliikluse hädade taga valitsuserakondade, eelkõige Reformierakonna rahaahnus ja Tallinna Sadamas aastaid vohanud korruptsioon, millega valitsuserakonnad õigel ajal tegelda ei soovinud.
    Leedo väited on ümber lükkamata
    Kuigi prokuratuur ei algatanud uurimist suurettevõtja Vjatšeslav Leedo väite põhjal, et Reformierakonna esindajad küsisid temalt nelja sidrunit ehk nelja miljonit eurot erakonna kassasse, on see väide ka avalikkust lõpuni veenval viisil siiamaani tegelikult ümber lükkamata. Leedo väite kehtimatuse kohta pole Reformierakonnal ette tuua isegi mitte kriminaalasja lõpetamise määrust, millega lõppes uurimine mäletatavasti RE musta raha skandaali asjus.
    Kõige rohkem on tänases praamihädas süüdi valitsus, seega alustame nimekirja mehega, kes on peaministri ametis teist korda järjest.
    Taavi Rõivas: on keeldunud tunnistamas Tallinna Sadama korruptsiooniprobleeme, millest kogu häda alguse sai. Rõivase väide, et Tallinna Sadama endised juhid Allan Kiil ja Ain Kaljurand toimisid altkäemaksu küsides omal käel ja iseenese huvides, ei ole usutav ega veenev. Rohkem kui miski muu huvitas Rõivast erakonnakaaslase Remo Holsmeri puhtaksjäämine. Paraku kaotas Postimehe vastu kohtusse läinud Holsmer kohe esimeses astmes ja loobus edasi kaebamast.
    Allan Kiil ja Ain Kaljurand: lõhkasid uudispommi eelmise aasta alguses, kui nad altkäemaksukahtlusega vahi alla võeti. Riigiprokuratuur kahtlustab Kaljuranda rohkem kui 300 000 euro ulatuses altkäemaksu võtmises ja Kiili rohkem kui nelja miljoni eurose altkäemaksu võtmises Poola ja Türgi firmadelt, mis ehitavad Tallinna Sadama tellimusel saarte vahel kurseerima hakkavaid laevu. Kahtlustest kaugemale pole uurimine edenenud, Kiil ja Kaljurand on jalavõruga vabadusse lastud.
    Neinar Seli: Tallinna Sadama pikaaegne nõukogu esimees, kes mõisteti eelmisel aastal riigikohtus lõplikult kriminaalkuriteos, täpsemalt korruptsioonivastases toimingupiirangu rikkumises süüdi. Tallinna Sadam on pikki aastaid olnud nõukogu kaudu Reformierakonna kontrolli all.
    Andrus Ansip: eelmine peaminister, kes sallis Seli toimetamist Tallinna Sadamas ja mitmel toolil istumisest tulenevaidhuvide konflikte.
    Juhan Parts: tegeles Tallinna Sadama probleemidega ja sai Selist lahti, aga kõik jäi pooleli. Leedo läbipaistmatutest skeemides vabanemise plaan oli õige, aga see jäi ellu viimata.
    Urve Palo: vormistas pärast ametiaja alguse meelesegadushetki Partsi plaani, aga oli juba hilja. Hange tulnuks korraldada varem ja korrektsemalt, ilma lõputute pahandusteta. Tallinna Sadam, mille probleemidega Palo ministrina pidi kursis olema, veeti hankele kõrvupidi. Tänaseks on raske näha, kust tuleb Palo lubatud 60 miljoni eurone kokkuhoid kümne aasta peale.
    Asko Pohla: esindas Tallinna Sadamat advokaadina mitmes asjas, muuhulgas parvlaevade ehituslepingute sõlmimisega seotud asjades. Pohla on ise kinnitanud, et kõik on seaduslik, aga see vaevalt praamisabades istuvaid hiidlasi lohutab.
    Nagu näete, TS Laevu ja selle juhti Kaido Padarit nimekirjas pole. Tema helbib lihtsalt varasemate aastate jooksul kokku keedetud suppi.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Bercman hakkab Tallinna börsilt järjekordselt raha kaasama 20% uutest aktsiatest märgib juhatus
Tallinna alternatiivbörsil noteeritud Eesti tehnoloogiaettevõtte Bercman Technologies tahab kaasata börsilt kuni 630 000 eurot.
Tallinna alternatiivbörsil noteeritud Eesti tehnoloogiaettevõtte Bercman Technologies tahab kaasata börsilt kuni 630 000 eurot.
Tõnu Mertsina: kõrged energiakulud ja elukalliduse kasv vähendavad nõudlust
Kui varem oli euroala peamine mure häired tarneahelates, siis juba mõnda aega on selleks kõrged energiakulud ja elukalliduse kasv, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kui varem oli euroala peamine mure häired tarneahelates, siis juba mõnda aega on selleks kõrged energiakulud ja elukalliduse kasv, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Föderaalreservi president: majanduslanguseni tuleb käia veel märkimisväärne tee
USA Föderaalreserv ei ole veel tõstnud intressimäärasid tasemele, mis piirab majanduskasvu ja karmistamisel on veel märkimisväärne tee käia, ütles New Yorgi Föderaalreservi president John Williams.
USA Föderaalreserv ei ole veel tõstnud intressimäärasid tasemele, mis piirab majanduskasvu ja karmistamisel on veel märkimisväärne tee käia, ütles New Yorgi Föderaalreservi president John Williams.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA tänavune julgeolekuabi Eestile tõusis 140,5 miljoni dollarini
Ameerika Ühendriikide Kongress võttis eelmisel nädalal vastu eelarve lisapaketi, mis muuhulgas näeb ette 2022. aastal Eestile suunatud julgeolekuabi suurenemist 140,5 miljoni dollarini.
Ameerika Ühendriikide Kongress võttis eelmisel nädalal vastu eelarve lisapaketi, mis muuhulgas näeb ette 2022. aastal Eestile suunatud julgeolekuabi suurenemist 140,5 miljoni dollarini.

Olulisemad lood

Lõuna-Eesti hotellifirma omanik: toetustega on mindud üle piiri
Praeguses energiakriisis kasvatab riigipoolne toetussüsteem abituid inimesi, usub Võrus Kubja hotell-loodusspaad majandav Aigar Pindmaa.
Praeguses energiakriisis kasvatab riigipoolne toetussüsteem abituid inimesi, usub Võrus Kubja hotell-loodusspaad majandav Aigar Pindmaa.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.