Äripäev • 21 veebruar 2017

Valitsuse päritavad kohustused

üleandmine  Foto: Anti Veermaa

Õiguskantsleri seisukoht valitsuse aktsiisitõusule kui lubaduste lubamatule murdmisele vajab tuleviku jaoks riigikohtu lahendit, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Õiguskantsler Ülle Madise avaldas seisukoha, mille kohaselt on alkoholiaktsiisi täiendav tõus põhiseadusega vastuolus, sest täiendava aktsiisitõusu otsusega rikuti õiguspärase ootuse põhimõtet. Madise täpsustab, et riigikogu enamusel on ­õigus varasemaid poliitilisi prioriteete muuta, aga üldjuhul tuleb vältida tulu saamist viisil, mis nõuab isikutele antud lühiajaliste lubaduste murdmist.

Äripäeva arvates on tegemist põhimõttelise vaidlusega, mille lõpptulemus mõjutab mõõtuandvalt valitsuse tegevust ja õigusloomet. Kuigi õiguskantsleri seisukoht käsitleb konkreetselt alkoholi aktsiisimäärasid, on tema arvamusel laiem järelmõju. Tegemist on tähelepanuväärse seisukohavõtuga, mistõttu peab Äripäev oluliseks, et antud juhtum võiks ja peaks kindlasti riigikohtu lahendini jõudma. See ei jätaks põhjendatud ootuse tõlgendust edaspidi poliitikute suvaks.

Sarnased momendid, kus järgmine koalitsioon sõidab eelmise otsustest üle, ei ole enneolematud ja neid tuleb ette ka tulevikus. Kohtulahend aitaks edaspidi olla vastavalt kas järjepidavam või siis vaba ja loominguline oma koalitsioonilepetes. Tõenäoliselt sooviksid näiteks oravad võimule tulles väga kiiresti enamiku praeguse valitsuse otsustest tagasi pöörata ja põhjendatut ootuse printsiip ei tohiks siis teistpidi toimida.

Madise seisukoha kasuks räägib see, et ettevõtjate jaoks on oluline teada riigi maksupoliitikat pikema aja peale ette, sest ettevõtete tegevust ei ole võimalik väga kiiresti ümber korraldada. Valitsuste otsused, mis eelmiste koalitsioonide plaanidega risti vastupidises suunas liiguvad, avaldavad kõige suuremat mõju just ettevõtete tegevusele. Tavakodanik seevastu saab oma tarbimisotsused teha kiiresti ja seda ta üldjuhul ka teeb.

Rahva tervise kaitse pole usutav

Mille suhtes veel põhjendatud ootus valitseb, on riigi ja valitsuse usaldusväärsus institutsioonina. Igasugune hüplemine viitab pigem lühemajalistele eesmärkidele ning vähendab usku sellesse, et valitsus ka suurtes küsimustes ikka sama rada astub, mis seni. Eriti kui kaks erakonda kolmest on tegelikult samad, mis eelmises valitsuses, kelle suunda nii äkiliselt korrigeerima asuti.

Õiguskanstler oma seisukohas küll toetab lahjade alkohoolsete jookide aktsiisitõusu ametlikke eesmärke rahva tervise kaitsmisel, aga peab seda lubamatuks põhiseadust rikkudes – kuivõrd eelarve täitmine ei ole ohus, ei ole põhjendatud ootuste eiramine proportsionaalne.

Huvitav, mis arvab kohus siis, kui valitsus toob erakorralise argumendina välja vajaduse viivitamatult astuda samme rahva tervise kaitseks. Konstruktsioonina huvitav, aga väheusutav, sest rahva tervise eest seismisel on palju muid vahendeid, näiteks võiks tuua valitsuse liikmete isikliku eeskuju.

Otsuse tegemine ei kujune kohtutel kergeks. Kui kaua ja mis mahus peavad ühe valitsuse otsused olema järgmisele kohustuslikud? Peamine valitsuse vahetumise ettekääne on ju rahulolematus eelmise koosseisu tööga ning vahetus oleks mõttetu, kui üle tuleb võtta kõik eelmised suunad ja juhised.

Madise toob argumendina välja lubaduse seotuse tähtaegadega, mis tema hinnangul on kangem lubadus kui tähtajatu lubadus. Tulemusena õpivad valitsused edaspidi siis lihtsalt oma lubadusi siduma konkreetsete aastaarvudega, et järgmisel koosseisul nii lihtsalt uuele suunale pööramine toimuda ei saaks.

Hetkel kuum