Raha tulvil Tallinna Kaubamaja vajab ideed

Eesti suurim kaubanduskontsern Tallinna Kaubamaja Grupp on nagu Tallinna börsi ladvaõun – suur, punane ja õige magus. Ainuüksi viimase poole aastaga on aktsia turuhind kerkinud 30 ja kolme aasta jooksul 70 protsenti.

Pangem sinna kõrvale pea iga-aastane dividend paarkümmend aastat jutti paari erandiga.Ja kui suu eriti vesiseks ajada, siis investor Jaak Roosaare on oma “Aktsiatega rikkaks saamise õpikus” kokku löönud, et investor, kes ostis Tallinna Kaubamaja aktsiate esmaemissioonil paarkümmend aastat tagasi 1000 aktsiat ja reinvesteeris edaspidi kõik dividendid, on oma investeeringu praeguseks umbes 60kordistanud.

Isegi kõik dividendid niisama laiaks lüües oleks panus enam kui 27kordistunud. See teeb maailmakuulsa Warren Buffetti juhitavale Berkshire Hathawayle silmad ette.

Tallinna Kaubamaja lõpetas möödunud aasta kõigi aegade suurima rahaseisuga, mis viis ettepanekuni maksta pea kogu kasum dividendina välja. Selline otsus näitab, et kuhugi ei ole investeerida. Eesti jaoks ei ole see hea uudis. Rahauputuse meeldiv probleem võib Tallinna Kaubamajal veelgi süveneda, sest sisetarbimine lähiaastatel suure tõenäosusega jätkab kasvamist. Viimast soodustavad kas või valitsuse planeeritud ja juba ellu viidud maksumuudatused.Analüütikud eeldavad Tallinna Kaubamajalt sarnast dividendimustrit ka tulevateks aastateks, sest ettevõte on näidanud võimet tekitada tugevat rahavoogu. Kuid kas see on piisav, et püsida eduka rahvaaktsiana, pakkudes pinget ka suuromanikele?

Kontsern tegutseb Tallinna ja Tartu kaubamaja, Selverite, autode müügi ja hoolduse, samuti jalanõu- ja kosmeetikakauplustega, näpuotsaga ka kinnisvaraga. Hiljuti laiendati turvaäri. Kuhu edasi?

Kontserni suuraktsionär Jüri Käo ütleb, et laienemise kavatsus on Tallinna Kaubamajal jaekaubanduse ja automüügi suunal. “Ringi vaatame kogu aeg,” ütleb ta.Olemasolevate äride kasvatamisel geograafilise laienemiseta pole aga lagi kummist. Konkurents kaubanduses on Eestis ja Baltikumis erakordselt tihe, kuigi seda leevendab sissetulekute kasv. Ühest küljest võiks Tallinna Kaubamaja rahumeeli ollagi “valmis” kaubanduskontsern ja tuua ootuspärane raha koju ära, nuumates omanikke dividendiga.Teisalt oleks Eestile ja ka börsifirmale endale parim, kui leitaks uusi väljakutseid, uusi investeeringuid.

Äripäevani on jõudnud sahinad, et Tallinna Kaubamaja võtmeisikutel on jutuks olnud möödunud aastal kasumisse jõudnud rõivatootja Baltika omandamine. See oleks võimalus sünergiaks, tõsi riskantne võimalus. Käo selle tehingu praegu siiski välistab.

Ent Tallinna Kaubamaja pole kaugeltki ainus, kes rahale rakendust otsib. Ette­võtete ja majapidamiste hoiuste maht suurenes veebruaris tempokalt, kasvades aastatagusega võrreldes peaaegu 10%, teatas Eesti Pank. See tähendab, et laiska raha on Eestis järjest rohkem. Loodame, et meie börsi ladvaõun ses kontekstis siiski üllatab.