Põhimõttelagedus poliitika asemel

Isegi ilma peaminister Jüri Ratase kolmapäevaõhtuse skandaalse intervjuuta “Aktuaalsele kaamerale” paistaksid valitsuse maksuarusaamad ebajärjekindlad ja oportunistlikud. Äripäev võtaks need kaks kokku sõnaga põhimõttelagedus.

Opositsioonipinki nühkides süüdistasid keskerakondlased Reformierakonna valitsust peenhäälestamises, nüüd tegelevad nad sellega ise. Raha tõstetakse ikka ühest taskust teise, aga midagi põhimõttelist ette võtta ei juleta. Kui mitte pidada suureks plaaniks 100 miljoni euro matmist linnahalli renoveerimisse – seda koos keskerakondliku linnavalitsusega – või üle 60 miljoni euro kulutamisega riigi üürikorterite ehitamiseks. Toimetuse hinnangul pole kumbki muud kui raha tuuldeloopimine ja turusolkimine. Kui sama rumalasti kasutatakse võimalikku laenuraha, on kuri karjas.

Kiita tahaksime riigiettevõtete börsiletoomise eest. Ent siingi ootaksime juba tegusid. Uuelt valitsuselt oodati kiireid muutusi, aga selle asemel näeme vingerdamist ametnike ja huvigruppide surve vahel.

Üks suur asi, mis ärategemist vajab, on kahtlemata tervishoiureform. Aastaid on teada, et tervishoiusüsteem ei ole jätkusuutlik, aga sellele tõsiasjale valitsus otsa vaadata ei julge. Isegi mitte kümne, rääkimata siis paarikümne aasta perspektiivis. Tõsi, pole julgenud ka varasemad valitsused. 215 miljonit eurot lisaraha nelja aasta jooksul paitab korraks kõrvu, kuid tegelikult pole see enamat kui tulekahju kustutamine. Katusele visatakse vett, aga müürid miilavad ikka edasi.

Tõsi, mõnevõrra julgust uute maksude kehtestamine ju nõuab. Need maksumaksjad, kelle tasku kallale minnakse, võivad lärmata – ja lärmavadki. Ent siingi leppisid valitsuserakonnad omavahel kokku nii, et suurem avalik kisa ära hoida ja et ka valitsuserakondadest oleks igaüks saanud midagi, mida oma elektoraadile ette näidata – näe, ära tõime! Sotsiaaldemokraadid said lisaraha tervishoidu ja IRLi omad said automaksu ärajätmise. Keskerakond saab ennast esitleda kompromisside kunsti valdajana. Näiteks suhkrumaksumäärad läksid esialgu lubatust väiksemaks. Dividendide avansiline tulumaks jäi kehtima, ehkki ettevõtted, keda see puudutab, on valjul häälel protestinud.

Aga kahjuks on ettevõtjad sihtrühm, kellega pole kuigivõrd arvestanud ükski partei. Selle põhjus on lihtne: ettevõtjad moodustavad ühiskonnas küll hääleka vähemuse, ent siiski vaid vähemuse. Sellepärast loobus Reformierakond omal ajal ettevõtjate huvide kaitsmisest. Nüüd räägib keskerakondlasest peaminister küll majanduskasvu toetamisest, aga seda vaid sõnades. Arusaama, et lisaväärtust suudavad luua vaid ettevõtjad, mitte riik või valitsus, tema sõnade tagant välja ei paista.

Eelarve miinusesse laskmist ei pea Äripäeva hinnangul paaniliselt kartma. Ka Reformierakond tegi riigieelarvega hookuspookust, struktuurse ja nominaalse tasakaalu eristamisega alanud raamatupidamislik trikitamine algas juba Andrus Ansipi ajal. Selles mõttes ei teinud Keskerakond midagi eriti uut, kui nad riigieelarve miinusesse laskmise seadustasid. Kõige suurem küsimärk seisab endiselt nn strateegiliste investeeringute tõelise sisu kohal.