Äripäev • 26. aprill 2017
Jaga lugu:

Ärikeeld jäägu äärmusabinõuks

Juhtkiri  Foto: Anti Veermaa

Suur osa võlausaldajate liidu ettepanekuid on mõistlikud, kuid ülearu karmid soovitused võiks jätta ellu viimata, leiab Äripäev juhtkirjas.

Võlausaldajate liit esitas justiitsminister Urmas Reinsalule hulga ettepanekuid, mis aitaks liidu hinnangul pahatahtlikke ettevõtjaid ärimaastikult eemal hoida. Osa ettepanekuid on väga head, osa aga ülepingutatud ning majandusaktiivsust pärssivad.

Eesti ärikeskkonnal on kaks positiivset tunnust – ettevõtet on võimalik asutada kiiresti ja ärikeskkond on läbipaistev. On aga ka üks suur puudus – ettevõtet on koos võlgadega lihtne maha jätta. Äripäev kirjutas eile, et eelmisel aastal osutus maksejõuetuks enam kui 6000 ettevõtet, kes jätsid maha üle 18 miljoni euro eest võlgu. Võlausaldajate liit soovib, et tulevikus ei saaks enam uut ettevõtet rajada inimene, kes on oma varasema ettevõtte majandusaruanded esitamata ja maksekohustused täitmata jätnud.

Sellise piirangu kehtestamine tähendaks, et märkimisväärne hulk Äripäeva rikaste edetabeli ettevõtjatest ei tohi uut firmat asutada. Tulemuseks on, et osa kohalikke kapitaliste kolib mõnda teise riiki. See aga ei tähenda, et nende ärihuvid siin kaovad, küll aga muutub siinne ärikeskkond sogasemaks.

Võlausaldajate liit soovib, et untsu läinud äridele tõmmataks korrektselt joon alla ning et need ei läheks tankistidele, kes hakkavad võlausaldajatega peitust mängima. Ent äriga kaasnevad paratamatult riskid. Maksejõuetus on nähtus, millest me ettevõtluses kunagi lahti ei saa. Seetõttu ei peaks ühe ettevõtte täitmata kohustus saama takistuseks teise ettevõtte tegevusele.

Küsitav on ka ettepanek, mille kohaselt ei saaks tulevikus ettevõtet võõrandada, kui firmal on täitmata aruandekohustused või üleval suured rahalised kohustused. Põhjendamatult karm on ettepanek rakendada automaatset äri- või ettevõtluskeeldu, kui juhatuse liige on oma äritegevusega põhjustanud vähemalt kolme ettevõtte maksejõuetuse. On küsitav, miks peaks punane joon jooksma kolme juhtumi juures.

Ülearu karmi kätt pole tarvis

Küll aga võiks hakata trahvima nende ettevõtete omanikke või juhatuse liikmeid, kes jätavad majandusaasta aruande õigel ajal esitamata. Ja senisest tõhusamalt nõuda, et ettevõtte juriidiline aadress peab olema selline, mis on päriselt olemas. Oleme Äripäevas arvukalt kajastanud juhtumeid, kuidas võlgades ettevõtted on liikunud variisikute kätte, kes esitavad äriregistrile vale tegevusaadressi ja takistavad nii võlausaldajatel nendega suhtlemist.

Kindlasti pakub võlausaldajatele pahategijate eest kaitset see, kui juhatuse liikme tagasikutsumise või lisamise korral kehtiks ooteaeg ning kavatsus teha juhatuses muutusi tuleb eelnevalt avalikustada näiteks Riigi Teatajas.

Muutused võlgu oleva ettevõtte juhtkonnas võivad viidata omanike ja seniste juhtide soovile võlad maha jätta ning uppuvalt laevalt kiiresti pageda. Praegu selgub sageli tagantjärele, et võlgniku juhtkonda on tekkinud võõramaalastest tankistid või firmamatjad.

Loodetavasti ei ürita surmakrampides viskleva Isamaa ja Res Publica Liidu justiitsminister Urmas Reinsalu kehastuda kõva käega poliitikuks, kes kõik võlausaldajate liidu ettepanekud seaduseks surub. Oluline on teha ettevõtluskeskkond läbipaistvaks ja jälgida, et kõik mängureeglitest kinni peaksid.

Lõplik vastutus äritehingute ja äripartnerite valiku õnnestumise eest jäägu ikkagi tehingu osapooltele ehk ettevõtjatele enestele.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas